Osalus projektis Colouring your life by Volunteering

Projekt Colouring your life by Volunteering toimus 3.11.2023-02.07.2024. 
Järgnevalt on Marko ülevaade sellest, mis toimus kogu selle aja jooksul!
​
8 kuud, ohh kus see tundub olevat pikk aeg. Aga kas ta seda ka tõesti on? Julgen vapralt vastu
vaielda!

Kaheksa kuud mis sain veeta ajavahemikus 03/11/2023-02/07/2024 Hispaanias, Jerez de la
Frontera’s lendasid mööda kiiremini kui haned, kes teel külma talve eest lõunasse lendavad.
Kus? Mis?

2023. aasta teisel poolel sain selle ülimalt rõõmustava uudise, et olen osutunud üheks valituks,
osalema Euroopa Solidaarsus Korpuse projektis ‘’Colouring your life by Volunteering’’, mis toimus
Hispaanias, Jerez de la Fronteras, ning mida kordineeris organisatsioon nimega AJ Inter.
Mis ja miks juhtus aga selle ajaga, mis veetsin ma koos oma kaas vabatahtlike ning valitud
organisatsiooni esindejatega?

Alustama peaks ma arvan, et äkki algusest. Ehk siis sellest, et miks ja kust tuli just selline otsus et
minna just Jerez de la Fronterasse. Mul endal oli vägagi selge pilt ees sellest, mida ma otsin ning
mida ma tahan saavutada oma vabatahtliku projekti lõpuks ning kust ja kelle juurest seda võin
ma seda leida. Mida ma aga otsisin ning ootasin oma projektist?

Projekt, mida otsisin, oli midagi, kus ma saan õppida, kogeda ning näha kuidas näeb välja ühe
organisatsiooni juhtimine, projektide korraldamine ning Erasmus+ võimaluste jagamine teistega.
Peale aastatepikkust kogemust ning koostööd läbi erinevate projektide leidsin, et just see on
see õige organisatsioon, kes suudab mulle pakkuda seda, mida ma otsin ning ootan enda vabatahtliku
projektist.

Oma vabatahtliku projekti jooksul viisime me üheskoos läbi erinevaid kohalikke ehk siis linnasiseseid
üritusi, provintsi-siseseid, ehk siis ka teistes linnades, mitte ainult Jerez de la Fronteras ning ka
rahvusvahelisi projekte, nii füüsilisel kujul kui ka onlines.

Mis ja kuidas ma siis täpsemalt selle kaheksa kuu jooksul tegin?
Nende leotud kuude jooksul aitasin ma organisatsiooni erinevate presentatisoonide ning postitustega. Ehk siis, kuna organisatsioon, kus viibisin, on vägagi aktiivne kohalikul tasandil ning ka rahvusvaheliselt, siis olin ma neile abiks ning
toeks et luua erinevaid artikleid ning postitusi juba toimunud ning tulevaste projektide osas, seda nii
suuremamahuliste osas kohalikud ning rahvusvahelised kui ka kohalikud. Nagu näiteks kui
korradasime üheskoos teiste vabatahtlikega iganädalasi inglise keele ringe. Sinna said tulla kõik
keelehuvilised kokku ning veeta üheskoos üks hubane 1,5h. Enamjaolt venisid nad meil ikka
vähekene pikemaks kui ainult 1,5h, aga sellest ei olnud lugu. Teate ju isegi, kui juba satud jutu
soonele siis järsku lõpetada on vahest ikka väga keeruline.

Lisaks vestlusringile aitasin ma samuti luua erinevaid artikleid, postereid ning brozüüre nii
organisatiooni kohta kui ka tegevuste kohta, mida olime juba läbi viinud ning mis on alles tulekul.
Töö ei käinud meil aga ainult kontoris ning selle lähi ümbruses. Iga kahe nädala tagant, neljapäeval, oli
see hetk, kus saime endeid proovile panna päris korralikult. Nimelt see oli see pave kui käisime
kolmekesi, üheskoos kahe teise kaasalsega andmas tunde kohalikus gümnaasiumis. Kuigi igal korral
saime me valida teema, mille kohta teeme me tunnid (nimelt oli meil kaks klassi 15-16a ning 17-18a),
siis lähtusime me ikkagi igal korral sellest, mida õpilased soovisid teada saada. Oma külastuste käigus
jagasime nendega oma kultuure, traditsioone, pühasid, igapäeva elu jne. Kuna me kõik tulime
erinevatest riikidest, oli meil jagada väga palju erinevat ning mõneti ka sarnaseid asju. Võib ju kõlada
lihtsalt, panna kokku üks 45 minutiline tund sellisel teemal, aga ega ta tegelikult ei ole ikka küll. Oli ta
vahest keeruline ning tekitas palju peavalu, aga tulemus oli alati seda väärt. Nähes seda, kuidas tekkis
õpilastel huvi ning kuidas tahtsid nad saada aina rohkem ja rohkem teada meie riikidest ning
kultuurist oli seda väärt.

Väike linn nagu seda on Jerez de la Frontera, siis võite aimata, et kõik organisatsioonid hoiavad
kokku ning toetavad üksteist. Nii tegime seda ka meie. Iganädalaselt lisaks tavalisele kontori tööle,
olime me abiks ka kohalikule Oxfamile. Nende juures käisime me abis kohalikus raamatupoes. 
Aitasime sorteerida toodud raamatuid, toetasime ostlejaid ning kui oli vaja siis ka parandasime
kahjustada saanud raamatuid ning mänguasju. Aegajalt saime aga hoopis täiesti teistsugust
kogemust, kui olime neil abis mõnel üritusel. Kus siis aitasime neid müügitegevuse ing kohvi
jagamisega. Mis teeb aga Oxfami seal piirkonnas minu jaoks nii eriliseks on see, et kõik nende
teenitud tulu läheb toetuseks neile, kellel endal puudub võimalus end toetada. Ehk siis kogu saadud
tulu läks kohalikele, kellel oli raskusi näiteks riiete soetamisega või igapäeva toiduvarude
tagamisega.

Minu jaoks läksid aga eriti huvitavaks viimased kuud. Kuud, kui hakkas pihta taaskord aktiivne aeg
rahvusvaheliste projektide läbiviimisel. Vot nende kuudega sain ma tõsiselt tunda ning kogeda, mis
tunne on olla organisatsioonis, kes viib läbi rahvusvahelisi nii noortele, kui ka
sotsiaaltöötajatele/õpetajatele suunatud koolitusi. Sealt sain ma oma esimesed reaalsed kogemused,
kuidas on olla osa meeskonnast. Kuigi ja, ma olen käinud väga paljudes projektides, ning olen
proovinud istudes esireas, et mis toimub kardina taga. Aga seal sain aru, et tegelikult ei mõistnud ma
mitte kui midagi. ‘’See on see, mida tulin ma otsima’’ kordasin ma endale pea igal õhtul. Vahest
tundus kõik nii meeletult kaootiline, siis jälle oli kõik vaikne kui peegelsile meri ja siis hakkas jälle
pihta torm. Oii vahest oli ta väsitav, aga samas, meeletult nauditav. Ma sain lõpuks aru, kuidas sünnib
üks edukas Erasmus+ projekt. Läbi tormide ning tuiskude tuleb meil seigelda, aga just niimoodi
saabki sündida miski, mis on seda kõike väärt, miski mille üle võib olla uhke ise, ning mille üle võiva
uhked olla teised et nad said olla osa sellest.

Ma tean, et mul on veel pikk tee minna ning vägagi palju õppida. Aga ma tean, et tänu sellele
kogemusele olen ma teinud vägagi suure hüppe edasi. Olen kasvatanud enda enesekindlust,
teadmisi projektide osas, oskust ning kindlust kuidas juhtida meeskonda ning kuidas teha koostööd
nii, et kõik tunneks, et neid kuulatakse ning nendega arvestatakse.

Aitäh AJ Inter, et võtsite mind oma meeskonda kaheksaks kuuks ning jagasite minuga oma teadmisi
ning oskusi.
​
Aitäh Seiklejate Vennaskond, et toetasite mind sellel teekonnal, olles minu saatev ning toetav
organisatsioon.

Loodan teid kõiki kohata juba me järgmises ühises seikluses!

Korraldajate Instagrami konto: 
https://www.instagram.com/ajinter?utm_source=ig_web_button_share_sheet&igsh=ZDNlZDc0MzIx
Nw==