Kokkuvõte Seiklejate Vennaskonna tagasiside /tulevikuplaanide küsitlusest
2016 aastal viisime läbi küsitluse, et uurida, mida inimesed arvavad Seiklejate Vennaskonna senisest tegevustest ning uurida, kuhu suunas peaksime edasi liikuma. Küsitluse küsimused on nähtaval SIIN.
Siinkohal üritame ülevaate anda küsitluse vastustest. Küsitlusele vastas kokku 188 inimest. Aitäh kõigile vastajatele! Toome välja nii statistikat, kui ka järeldusi ja muutusi, mida vastustest tulenevalt teha plaanime.
Siinkohal üritame ülevaate anda küsitluse vastustest. Küsitlusele vastas kokku 188 inimest. Aitäh kõigile vastajatele! Toome välja nii statistikat, kui ka järeldusi ja muutusi, mida vastustest tulenevalt teha plaanime.
Ülevaade vastajate profiilist:
39 % vastanutest on pärit Tartu maakonnast, 24 % Tallinnast ja Harjumaalt ja kolmandana järgneb Pärnumaa ligi 9 %-ga. Ühtegi vastust ei tulnud meile kahjuks Hiiumaalt :(
Nägu näha, elab suurem osa vastanutest linnas (mis on loogiline, sest Eestis elabki enamus noori linnades). Enamik "muu" vastanutest elab vahelduva eduga maal või linnas, või näiteks alevikus.
Vastanutest 69 % olid vanuses 18-25 ja 17 % vanuses 13-18. Noortega töötavaid inimesi oli vastanute seas 7 % ning vastanute seas oli ka noori vanuses 26-30 ja 30+.
Kui palju ollakse osalenud projektides?
Meil on hea meel näha, et küsitlusele on vastanud nii need, kes on juba osalenud kui ka need, kes veel ei ole (aga plaanivad tulevikus). Samuti on väga suur huvi Eesti siseste projektide vastu, mida katsume arvesse võtta projektide planeerimisel.
Kui sa ei ole veel osalenud meie projektides Eestis/välismaal, siis miks?
Põhilised põhjused:
Kõige suuremaks probleemiks tundub olevat, et huvipakkuvad projektid on valel ajal (kool, ülikool ja töö on takistuseks) või ei olegi olnud päris seda õiget teemat, kuhu kandideerida. Arvestades, et paljud vastanud on ka alles hiljuti kuulnud Seiklejate Vennaskonnast, on see täiesti mõistetav. Samuti on probleemiks see, et tihti pole kandideerijad valituks osutunud. Siinkohal pole muud soovitada, kui proovida uuesti - järjekindlus viib sihile ("NO" means "new opportunity"). Samuti ei tee paha kaasa löömine vabatahtlikuna - näiteks kui kandideerijaid projektidesse oli eelmine aasta üle 1000, siis aktiivselt partnerlusi sõlmis ca 10 inimest. Ise partnerlust sõlmides on ka suurem võimalus leida lõpuks see õige teemaga projekt ;) Vaata partnerluste sõlmimise juhendit SIIT.
Alla 18-aastased vastanud on välja toonud, et väga vähe on projekte alla 18-aastastele. Kahjuks on see tõsi - see tõttu anname projektides, kus saavad osaleda nii alla 18-aastased kui üle 18-aastased eelisjärjekorras osalemise võimaluse alla 18-aastastele.
Samuti on välja toodud, et projektide info tuleb liiga vähe aega enne projekti toimumist. Seda on meil seda raske mõjutada, sest tihti saadetaksegi info meile suhteliselt vähe aega enne projekti toimumist ja siis paneme kuulutuse üles. See kui palju ette info tuleb, oleneb tavaliselt partneritest. Samas, mida me teha saame, on pikendada kandideerimisperioodi, et kõik ikka jõuaksid kandideerida (välja arvatud juhtudel, kui on mingi viimase hetke võimalus, sest keegi teine on tühistanud oma osaluse vms). Seame eesmärgiks, et kõik kuulutused oleksid üleval vähemalt 7 päeva.
- Projektis on vanusepiirang, olen liiga noor/vana
- Projektid on mulle mitte sobival ajal
- Pole leidnud sellist teemat, mis meeldiks
- Finantsprobleemid
- Ei ela hetkel Eestis
- Sain alles hiljuti teada Seiklejate Vennaskonnast
- Kandideerisin, kuid ei osutunud valituks
- Pole aega
- Liiga lühike kandideerimistähtaeg
- Liiga vähe aega, et saaks planeerida osalust ette
- Ei saa koolist/töölt puududa
- Pole passi/id-kaarti
- Ei julge osaleda
Kõige suuremaks probleemiks tundub olevat, et huvipakkuvad projektid on valel ajal (kool, ülikool ja töö on takistuseks) või ei olegi olnud päris seda õiget teemat, kuhu kandideerida. Arvestades, et paljud vastanud on ka alles hiljuti kuulnud Seiklejate Vennaskonnast, on see täiesti mõistetav. Samuti on probleemiks see, et tihti pole kandideerijad valituks osutunud. Siinkohal pole muud soovitada, kui proovida uuesti - järjekindlus viib sihile ("NO" means "new opportunity"). Samuti ei tee paha kaasa löömine vabatahtlikuna - näiteks kui kandideerijaid projektidesse oli eelmine aasta üle 1000, siis aktiivselt partnerlusi sõlmis ca 10 inimest. Ise partnerlust sõlmides on ka suurem võimalus leida lõpuks see õige teemaga projekt ;) Vaata partnerluste sõlmimise juhendit SIIT.
Alla 18-aastased vastanud on välja toonud, et väga vähe on projekte alla 18-aastastele. Kahjuks on see tõsi - see tõttu anname projektides, kus saavad osaleda nii alla 18-aastased kui üle 18-aastased eelisjärjekorras osalemise võimaluse alla 18-aastastele.
Samuti on välja toodud, et projektide info tuleb liiga vähe aega enne projekti toimumist. Seda on meil seda raske mõjutada, sest tihti saadetaksegi info meile suhteliselt vähe aega enne projekti toimumist ja siis paneme kuulutuse üles. See kui palju ette info tuleb, oleneb tavaliselt partneritest. Samas, mida me teha saame, on pikendada kandideerimisperioodi, et kõik ikka jõuaksid kandideerida (välja arvatud juhtudel, kui on mingi viimase hetke võimalus, sest keegi teine on tühistanud oma osaluse vms). Seame eesmärgiks, et kõik kuulutused oleksid üleval vähemalt 7 päeva.
Juhul kui oled osalenud meie projektides, siis mida need on sulle andnud?
|
Otsustasime, et avalikustame anonüümselt kõigi vastanute kogemused, et kõik saaksid lugeda. Kui sa ei ole veel oma kogemust jaganud, siis täida ära ankeet või saada oma kogemus: seiklejate.vennaskond@gmail.com. Kui keegi soovib, et tema kogemus ei oleks üleval, või soovib seda muuta, siis kirjutage, muudame ära :)
|
Palun kirjelda oma parimat projektikogemust Seiklejate Vennaskonnaga:
|
Otsustasime, et avalikustame anonüümselt ka kõigi vastanute parimad projektikogemused, et kõik saaksid lugeda. Kui sa ei ole veel oma kogemust jaganud, siis täida ära ankeet või saada oma kogemus: seiklejate.vennaskond@gmail.com. Kui keegi soovib, et tema kogemus ei oleks üleval, või soovib seda muuta, siis kirjutage, muudame ära :)
|
Kas soovitaksid Seiklejate Vennaskonda oma sõbrale?
Tore on näha, et 91 % on juba meie võimalusi jaganud ka oma sõpradega - kes veel ei ole - ärge unustage oma sõpru ära ;) Veelgi toredam on, et mitte ainult ei soovitada Seiklejate Vennaskonda, vaid teinekord on lausa aidatud sõbral ankeet ära täita või õpetatud sõbrale, kuidas saab ise partnerlusi sõlmida. Lisaks sellele on ka neid, kes on teinud projekti tutvustavaid töötubasid, fotonäituseid või rääkinud Seiklejate Vennaskonnast oma koolis - aitäh teile!
Kui keeruline on projektidesse kandideerimise protsess sinu jaoks?
Üldiselt on välja toodud, et kandideerimise protsess on küllaltki lihtne, eriti juhul kui oled varem kandideerinud. Kõige populaarsem vastus oli 8/10 kui kümme on väga lihtne. Keeruline tundus protsess pigem nende jaoks, kes veel ise ei ole kandideerinud, või on kandideerinud ja pole osutunud valituks. Siinkohal pakume välja, et inimesed, kes on korduvalt kandideerinud ja pole osutunud valituks, kirjutaksid meile peale negatiivse vastuse saamist ja saame anda tagasisidet - mis olid olulised valiku kriteeriumid, mida võiks teine kord teisiti teha vms. Tihti ei olegi probleemiks ankeet ise - vaid lihtsalt väga palju sama häid ankeete tuleb. Ja teinekord me peame arvestama soolise tasakaaluga ja vanusepiiranguga, sest see on korraldaja nõue.
Toodi ka välja, et eesti keeles oleks ankeeti täita lihtsam. Tõesti, oleks lihtsam, aga kuna projektid ei toimu eesti keeles, siis peame veenduma, et inimene ikka reaalselt on valmis inglise keeles suhtlema ja osalema (sest kui osaleja ei suuda täita ankeeti inglise keeles, siis noortevahetuses või koolitusel osalemine on veelgi raskem). Samas me kindlasti ei võta arvesse õigekirja - inglise keele oskus ei pea olema perfektne, peaasi, et on aru saada, mis on inimese motivatsioon. Samuti üks põhjus, miks ankeedid on inglise keeles, on see tõttu, et kandideerida saaksid ka need, kes ei räägi eesti keelt emakeelena.
Toodi ka välja, et eesti keeles oleks ankeeti täita lihtsam. Tõesti, oleks lihtsam, aga kuna projektid ei toimu eesti keeles, siis peame veenduma, et inimene ikka reaalselt on valmis inglise keeles suhtlema ja osalema (sest kui osaleja ei suuda täita ankeeti inglise keeles, siis noortevahetuses või koolitusel osalemine on veelgi raskem). Samas me kindlasti ei võta arvesse õigekirja - inglise keele oskus ei pea olema perfektne, peaasi, et on aru saada, mis on inimese motivatsioon. Samuti üks põhjus, miks ankeedid on inglise keeles, on see tõttu, et kandideerida saaksid ka need, kes ei räägi eesti keelt emakeelena.
Juhul kui oled osutunud valituks projekti, kuidas iseloomustaksid protsessi kinnitava e-maili saamisest projekti minemiseni? Mida saaks Seiklejate Vennaskond teha, et toetada projektidesse minejaid paremini?
Siinkohal oli meie ankeedis veidikene asjad sassi läinud, sest kui eelmises küsimuses oli 10 väga lihtne, siis nüüd oli 1 väga lihtne. Seega pole kindel, et kas kõik ikka õigesti vastasid, kuid kõige populaarsem vastus oli 2. Ehk siis suurem osa vastajatest leidis, et asi on lihtne. Allpool toome välja soovitused, mis vastjad välja tõid ning meie vastused/kommentaarid.
Mida saaks Seiklejate Vennaskond teha, et toetada projektidesse minejaid paremini?
Anda võimalikult palju informatsiooni koha kohta, kus projekt toimub ja võimalikult täpne ajakava
See oli väike kokkuvõte põhipunktidest, kuid rõõmustaval kombel oli ka palju vastuseid, et juba praegu on kõik väga hästi. Igal juhul teame, mis vajab parandamist, ning tegeleme sellega samm-sammu haaval.
Mida saaks Seiklejate Vennaskond teha, et toetada projektidesse minejaid paremini?
Anda võimalikult palju informatsiooni koha kohta, kus projekt toimub ja võimalikult täpne ajakava
- Tavaliselt paneme kõik informatsiooni, mis meil on ülesesse blogisse. Ajakava olemas olemine või mitte olemas olemine sõltub korraldajast. On isegi projekte, kus ei ole üldse ajakava ja iga projektipäev on osalejatele üllatuseks. Selge on see, et igat detaili iga projekti puhul me ise järgi uurida ei jõua - samas on alati igal osalejal ise võimalik järgi uurida täiendavad detailid, mis teda huvitavad. Õige seikleja, ei oota, et kõik info talle ette antakse, vaid on uudishimulik ja küsib seda, mis teda huvitab :)
- Selline kogunemine ongi tungivalt soovituslik just noortevahetuste puhul (oleme seda hiljuti hakanud ka veelgi rohkem rõhutama), kus ikkagi on palju esmakordselt osalejaid ning samuti osalejad on noored, mitte noorsootöötajad/noortejuhid. Hetkel on sellise kokkusaamise korraldamine grupijuhi ülesanne. Mõned grupijuhid on sellega väga hästi hakkama saanud, teised mitte - eks me vaatame ka tulenevalt sellest, kui hästi grupijuht oma ülesandeid täidab, kas valime ta ka järgmine kord grupijuhiks või mitte :) Kutsume ka kõiki agaraid noori proovima ise kätt grupijuhina, sest ausalt öeldes on väga vähe neid, kes julgevad seda rolli proovida. Tänu sellele on muidugi hästi läinud mõnel grupijuhil, kes on saanud olla grupijuht rohkem kui 10 korda aastas :)
- Üks asi, mida me otsustasime, on see, et me ei hakka tulevikus ostma osalejatele pileteid, sest see tundub osalejatele liiga keeruline. Lennukipiletite ostmise oskus võiks meie meelest kuuluda otse kaheksa võtmepädevuse alla, sest see on lihtsalt nii oluline ja vajalik oskus eluks. Me tahame, et kõik seiklejad omandaksid selle oskuse ja tulevikus, kui tulevad müüki veahinnaga piletid Uus-Meremaale, siis ka igaüks oskaks neid ise osta :) Seega me ei osta pileteid osalejate eest, aga me teeme omalt poolt kõik selleks, et anda nõu ja olla igat pidi abiks. Esimese sammuna koostame juhendi, mis on abiks piletite ostmisel ja tutvustab võimalusi, neid erinevatest keskkondadest osta. Me anname õnge, aga mitte kala (kala sööd kohe ära, aga õng aitab sul kala püüda ka tulevikus). Tavaliselt noortevahetuste puhul toome välja ka võimaliku marsruudi & hinna kuulutuse juures ning teinekord on ka oma ettepanekud korraldajatel või eesti grupijuhil. Seega me otseselt ei ole piiranud seda, et mis lennu peaks võtma, küll aga oleme alati andnud nõu, kui keegi on hätta jäänud. Samas, mõtteid me ei loe, seega kui keegi vajab abi marsruudiga (olenemata sellest, kas on koolitus või noortevahetus) - palun küsige - selleks facebooki grupp ongi :)
- See oleneb nüüd jälle korraldajast, ning igal korraldajal on erinev lähenemine. Samas on lennukipiletite kinnitamine vajalik, sest nii saab kindel olla, et piletid on ok ja nende maksumus hüvitatakse. See on n-ö vastutuse liigutamine osaleja pealt korraldajale, sest kui on mingi viga (näiteks tegelikult pidi saabuma enne südaööd aga nad lubasid tulla peale südaööd) siis ei ole süüdi osaleja, vaid nemad, ning reisikulud tuleb ikka hüvitada. Kui osta pilet ilma kinnitamata, on korraldajatel alati õigus öelda, et nemad pole seda piletit kinnitanud ja sellel on midagi viga vms. Kiiruse osas on raske midagi teha, teinekord aitab korduvkirjutamine :)
- Hea meelega valiksime, aga neid ei ole alati (vägisi ka kedagi projekti minema ei taha sundida). Seega teinekord olemegi valinud inimese, kes varem ei ole selles rollis olnud, ning tihti on inimene väga hästi hakkama saanud. Samas me ei saa väga aru sellest, et miks mõni inimene, kes on juba 3-4 projektis käinud, ja ei taha olla grupijuht. Leiame, et kui juba väike kogemus on olemas, siis võiks ju võtta vastu ka uusi väljakutseid - nii et kandideerige grupijuhiks! Samuti, ootame tagasisidet grupijuhtide osas - kui tead kedagi, kes on selle rolliga hästi hakkama saanud - anna meile teada - seiklejate.vennaskond@gmail.com või kui on keegi, kes üldse ei sobi grupijuhiks sinu meelest, siis on ka see info teretulnud. Me oleme ka veidi tagasisidet saanud projektipõhistest tagasisidevormidest, ja kindlasti võtame arvesse ka seal välja toodut!
- Aga palun, kõik on teretulnud! :)
- Täiesti nõus, oleme ise ka mõelnud, et võiks olla kas või üks powerpoint, mida kõigile jagada. Võtame selle tegemise aasta 2016 esimese poole plaani :) Niikauaks on inglise keelne info olemas: http://www.seiklejad.org/in-english.html
- Üldjuhul, me ikka usume, et meie kandideerijad ongi "head osalejad" ja et nad tõesti tahavad osaleda ja teevad seda kogemuse saamise pärast, mitte ei oota planeeritud turismireisi vms. Seda valikut tehes on väga keeruline kindlaks teha, sest inimese sisse me ei näe, aga samas ei ole meil ka inimressursi osalejatega näost näkku kohtuda. Senimaani on meil selliseid probleeme õnneks olnud vähe - kokku oleme saanud tagasisidet viimase aasta jooksul 4 osaleja kohta, kelle käitumist projektis peeti halvaks kas grupijuhi, teiste osalejate või korraldajate poolt. Oleme uurinud juhtumeid individuaalselt, ning selge on see, et kui meist (Seiklejate Vennaskonnast, Eesti grupist vms) on halb mulje jäetud, siis järgmine kord kaalume väga tõisiselt, kas saata sama inimene uuesti projekti. Palume siinkohal ka osalejate abi, et kui teie projektidesse on sattunud inimene, kes käitub seal tõesti halvasti, siis palun andke sellest meile teada
- Tõesti oleks lahe, kuid ilmselt ka väga ajaliselt mahukas ettevõtmine (me kardame, et hetkel meil seda ressurssi ei ole). Teinekord tuleb projekti info väga viimasel minutil, ning kuulutus tuleb viivitamatult üles panna, et leiaks osalejad, kes siis omakorda saaksid normaalse hinnaga lennukipiletid. Tavaliselt on iga projekti juures olemas infopakk, kus on ka midagi kirjas vastuvõtva organisatsiooni kohta. Kui vaadata vastuvõtva organisatsiooni facebooki või kodukat, leiab sealtki palju uut infot, teinekord ka videosid. Siinkohal kutsume ka osalejaid ise uurima rohkem, et kes korraldab, mis nad varem teinud ja mis on nende projektidelt oodata.
- Üldiselt üritame valikust teada anda võimalikult kiiresti, kuid teinekord on vaja valida osalejad korraga mitmesse projekti või kandideerijaid on lihtsalt palju. Ausalt, me tahame tutvuda kõigi ankeetidega, seega teinekord lihtsalt läheb aega. Eelmine aasta oli meil veidi ka tehnilisi probleeme, mis loodetavasti on selleks aastaks lahendatud.
- Meenutame. Kasutame siinkohal ka võimalust meelde tuletada, et kui lähete projekti, hoidke dokumendid alles, eriti pardakaardid, piletid ja arved :) Õnneks on saadav reisikulude hüvitis ka hea meeldetuletus ning isegi siis kui ollakse ära kaotanud pardakaardid, saab alati küsida tõendussertifikaadi.
- Kahjuks ei ole ka meil endal raha, et alguses piletid osalejatele ära osta. Kui meil käis eelmisel aastal projektides ca 500 inimest, ja ütleme, et kesmine pilet maksis 200 €. Siis reaalselt ostsid Seiklejate Vennaskonna osalejad pileteid rohkem kui 100 000 € eest. Tohutu summa - kas pole? Meil aga hetkel püsitoetus või pidev sissetulek puudub. Samas uurime erinevaid võimalusi, kuidas me saaks tagada selle võimaluse, et kui keegi tõesti ei saa ise osta, et saaksime aidata. Lähemalt sellest allpool.
- Hetkel oleme võtnud plaani, et korraldada vähemalt iga 3 kuu tagant üks infoüritus Lõuna-Eestis ja teine Põhja-Eestis. Selline, kus me lihtsalt räägime, mis me teeme, vastame kõigile küsimustele ja räägime lähemalt võimalustest. See oleks üks võimalus. Samuti planeerime ikkagi mingit koolituse moodi asja grupijuhtidele, sest tundub, et kõige rohkem soovitusi laekus meile just grupijuhtide kogemuste ja pädevuste osas. Samuti on alati võimalik tulla mõnda meie korraldatud projekti Eestis (näiteks just oli meil partnerlusseminar detsembris, järgmine üritus on Vihakõne koolitus aprillis).
See oli väike kokkuvõte põhipunktidest, kuid rõõmustaval kombel oli ka palju vastuseid, et juba praegu on kõik väga hästi. Igal juhul teame, mis vajab parandamist, ning tegeleme sellega samm-sammu haaval.
Kas sa oled tutvunud projektidesse mineja ABC-ga?
Hea meel on, et üle 90 % vastanutest on tutvunud projektidesse mineja ABC-ga. Me tõisiselt loodame, et enne iga projekti iga osaleja loeb selle veel korra üle - teinekord saame ikka küsimusi, kus küsitakse seda, mis seal juba väga täpselt kirjas on :)
Tundub, et ka suhteliselt kasulik, lisasoovitusi tuli selle dokumendi kohta suhteliselt vähe. Näiteks sooviti, et paneksime kirja, mis osalejaid me otsime, aga see on ju igas projektis erinev - ühtset vastust ei ole, samuti ei ole olemas konkreetset osalejatüüpi. Sooviti ka erinevate riikide kultuurilisi eripärasusi ja et mis riideid kaasa võtta, aga see me kardame läheks ka veidi mahukaks (pealegi, ega me pole ka kõigis riikides ise käinud :)). Ka ei hakka me kirja panema täpsemat infot toitude kohta sihtriigis, sest me lihtsalt ei tea seda ja ka see on igas riigis erinev :)
Milliseid võimalusi pakub Seiklejate Vennaskond?
Hästi on inimestele teada võimalused, et saab osaleda erinevates projektides Eestis ja välismaal, ning samuti minna vabatahtlikuks meie kaudu. Veidi vähem inimesi teab, et meie kaudu saab tuge ka oma projekti korraldamiseks ja et me oleme "Ei Vihakõnele!" liikumise Eesti poolne koordinaator. Seega kindlasti üritame inimeste teadlikust ka nendest tegevustes tõsta :)
Mis võimalusi võiks Seiklejate Vennaskond veel pakkuda?
Toome siinkohal välja põhilised ettepanekud ja anname oma poolse vastuse:
Ajurünnakuid (kus kokku saaksid erinevate valdkondade noored asjatundjad eesmärgiga luua midagi lahedat), ettevõtlusega seotud õpitubi, ettevõtete külastusi /Seiklejate Vennaskond on suurepärane platvorm, et tuua kokku suur hulk aktiivseid ja tublisid Eesti noori. Toimuda võiksid loengud, kogunemised jne.
Noortevahetused kuskil kaugel-kaugel (no nii Saudi-Araabias või Mehhikos)
Võiks anda võimaluse projektides osalenutel edaspidi Seiklejate Meeskonda projektide korraldustööl aidata.
Tegelikult hästi palju vastuseid oli ka, et praegune tegevus on piisav, või et peakski keskenduma antud tegevustele. Samas saime ka ideid, mida tõesti võiks teha, ning mis oleks ka meie võimaluste piires, et neid ära teha. Võtame plaani! :)
Ajurünnakuid (kus kokku saaksid erinevate valdkondade noored asjatundjad eesmärgiga luua midagi lahedat), ettevõtlusega seotud õpitubi, ettevõtete külastusi /Seiklejate Vennaskond on suurepärane platvorm, et tuua kokku suur hulk aktiivseid ja tublisid Eesti noori. Toimuda võiksid loengud, kogunemised jne.
- Meie ettepanek oleks, et kui kellelgi oleks soov selline ettevõtmine korraldada, siis meie seda inimese eest ära ei korralda, kuid saame olla toeks. Näiteks selline ajurünnaku töötuba oleks lihtne, selles mõttes, et tuleks leida sobiv ruum, panna paika kuupäev ja aeg ja teha valmis facebook "event" või kuulutus. Sama moodi erinevad üritused/loengud jne. Meie saame jällegi jagada seda ja leida osalejad, kes tahavad üritusele tulla. Samas meil üksinda puudub ressurss seda kõike läbi viia, vaja on teie abi :)
- 2015 aasta osales kokku 4 Eesti EVS vabatahtlikku projektides Aasias/Aafrikas. Samuti osales 5 noortega töötavat inimest koolitusel Aasias. Samas selliseid projekte on väga raske teha (eriti just rahastust saada, ja rahastus on väga väike ning koostöö partneritega ülikeeruline). Seega hetkel meil ühtegi uut projekti tulemas ei ole, kuid me ei ole seda ideed maha matnud, ning võimalusel kindlasti teeme. Samas kui soov vabatahtlikuks minna, on ilmselt kõige lihtsam sõita kohapeale ja otsida seal endale vabatahtliku töö võimalus. Hea vabatahtliku töö koha tunned ära sellest, et vabatahtlikuna töötamise eest sa maksma ei pea, ning tavaliselt antakse ka tasuta majutus & toit.
- Oleme teinud ja korraldanud, ning alati jagame soovijatele infot (küsige). Kindlasti soovitame osa võtta ka Euroopa Noored poolt pakutavatest kohalikest ja rahvusvahelistest koolitustest: http://euroopa.noored.ee/koolitused/
- Pole päris meie teema - nagunii saab oma keeleoskust parandada noortevahetuste ja koolituste käigus, ning kui soov hoopis uus keel ära õppida, võib ju minna EVS vabatahtlikuks. Keelekursused on üks asi, mida Erasmus+ noortevaldkonnas ei toeta, ning samas puuduvad meil vajalikud oskused ja teadmised, et korraldada tasulisi kursusi.
- Projektid toimuvad seal riikides, kus osalejaid ise partnerlusi sõlmivad. Seega see on igaühe enda teha - tahad minna Islandile - sõlmi partnerlus Islandiga :) Meie noorim partnerluste sõlmija on hetkel 14, kõige vanem 76, vanus ja kogemuste puuduimine ei ole taksistuseks, ning alati vastame ka kõigile küsimustele ;) Partnerluste sõlmimise juhend asub SIIN.
- Me küll täpselt ei tea, miks peaks eestlased tahtma EVS võimalust Eestis (sest nad ise ei saa sellest osa võtta, EVS on ainult rahvusvaheline), kuid kunagi oleks kindlasti tore vastu võtta mõni välisvabatahtlik. Selleks aga on vaja kõigepealt ruume, ja seejärel akrediteeringut, nii et see on selline pikk protsess. Pikas plaanis, miks mitte.
- Põhimõtteliselt on töövarjuks võimalik minna Erasmus+ programmi raames, oleme ka saatnud eelmisel aastal ühe inimese töövarjuks ja ühe vastu võtnud. Sellise projekti puhul eeldame, et huviline otsib endale ise organisatsiooni, kuhu minna töövarjuks ning panustab suuresti projektikirjutamisse kui see on vajalik. Huvi korral võib meile kirjutada :)
- Kahjuks pole ka meil sellega kogemusi, välja arvatud Euroopa vabatahtlik teenistus.
- Üritame - meie kodulehel on juba osade projektide info olemas, aga probleemiks hetkel, et väga paljude projektide kokkuvõtted/muljed pole veel meieni jõudnud, hakkame neid kohe varsti taga otsima :)
- Oleme tutvustanud, kuid tänu piirantud inimressurssidele on see keerukas. Seega üleskutse vabatahtlikele - aidake meil oma koolis/ülikoolis korraldada infoüritusi - see läheb ka hästi kokku mõnede teiste ettepanekutega, milleks oli see, et võiks olla vabatahtliku võimalusi Eestis :)
- Seiklejate Vennaskond on akrediteeritud koordineeriv organisatsioon, seega saame olla täiesti vahendajaks. Seni pole ükski organisatsioon meie poole sellise palvega pöördunud, aga kui pöördub, siis miks mitte. Ilmselt on põhitakistus selles, et ka vastuvõtvatel organisatsioonidel on vaja päris oma akrediteeringut, ja isegi kui meil on koordineeriv olemas, siis neil on ikkagi vaja vastuvõtvat.
- Nagu ülevalt toodud andmetest on näha, on meil koguaeg uusi huvilisi, ning väga vähe on neid, kes käivad korduvalt (tavaliselt nt kogenud grupijuhid jt). Seega ei saa öelda, et projektides osaleksid koguaeg samad inimesed. Samas see, et info jõuaks kõigi huvilisteni, on igaühe ülesanne - miski ei toimi paremini kui oma kogemuse jagamine ja isiklik kontakt.
- Meil on üldiselt üleval kodulehel info nende võimaluste kohta, mida me teame. Neid, millest me palju ei tea, nende kohta meil pole ka infot. Seega on raske soovitada asju, millega meil endal kogemust ei ole. Tavaliselt kui meile kirjutada, anname niipalju nõu kui oskame või suuname ka kuskile edasi, kui ise aidata ei oska.
- Need, kes on käinud koos noortevahetusel vms projektis, saavad tihti kokku omaalgatusel. Sellised algatused on vägagi teretulnud ja kui seltskond on tore, siis on need kokkusaamised ka hea idee :) Kui rääkida suuremast kokkusaamisest, siis see oleks juba suurem ettevõtmine, sest projektides käinuid on palju. Samas oleks väga äge idee - seega kindlasti mõtleme, mida oleks võimalik korraldada.
- Hästi palju on teemaks see, et miks meil Eestis rohkem projekte ei ole, võiks miks me ei kirjuta rohkem projekte ja ei kaasa kohalikke noori/noortejuhte jne. Üheks suuremaks probleemiks on rahastus - nimelt iga projekti puhul tuleb taotleda rahastust ning raha on alati limiteeritud. Seega näiteks ütles meile hiljuti Euroopa Noored büroo esindaja, et jah, kui üks teie projekt on saanud rahastust, siis me pigem teist ei toeta. Ei loe isegi see kui kõik projektitegijaid on uued ja pole varem teinud (ja meie poolt kaasatud noorte arv sadades, kui mitte tuhandetes) - organisatsioon on juba varasemalt saanud rahastust ning seega pole taotleja esmakordne. Selle tõttu soovitamegi alati kõigil, kes tahavad mingit ägedat projektiideed teoks teha teha seda iseseisvalt - rahastuse saamine on lihtsam ja samas saame meie ka nõua anda. Samuti on oluline, et tavaliselt me ei paku välja, et tehke nüüd seda, või teist, vaid initsiatiiv peaks tulema noortelt - siis saab see idee ka kindlamini teoks.
Noortevahetused kuskil kaugel-kaugel (no nii Saudi-Araabias või Mehhikos)
- Kahjuks keegi ei taha väga rahastada selliseid võimalusi :(
- Vajaks täpsustamist, mis konkurss, aga samas kaalume tulevikus näiteks teha projektilugude konkursi :)
Võiks anda võimaluse projektides osalenutel edaspidi Seiklejate Meeskonda projektide korraldustööl aidata.
- Sarnaseid ettepanekuid oli mitu, seega ilmselt vajab see veidi täpsustamist. Ilmselt on siinkohal mõeldud Eesti projektide korraldamisel kaasalöömist. Sellega on nii, et tegelikult on noortevahetuste puhul (vähemalt Eestis) nii, et kui soovitatakse korraldada tuleb kokku grupp noori, kes mõtleb välja projektiidee ja paneb selle kirja taotlusesse ja esitab selle rahastuse saamiseks. Tavaliselt on sellises grupis 5-8 osalejat, kes on ka Eesti grupi osalejad. Puuduvad igasugused "korraldajad", sest noortevahetuses viivad läbi tegevusi noored ise. Seega üldjuhul on juba idee algatamise hetkel kõik "korraldajad" (= Eesti osalejad) olemas. Kui on tegu koolituse/seminariga, siis üldjuhul kuulub korraldustiimi 1 Eesti koolitaja (+1-2 väliskoolitajat) ja 2 toetustiimi liiget (kokku 3-4 Eesti korraldajat seega). Tavaliselt on need ka inimesed, kes on seotud projektiidee algatamisega - seega ka sinna tavaliselt ei ole vabu kohti korraldustiimi (rahastuse puhul on küllaltki täpselt ette nähtud, kui palju on "korraldajaid" ning ülejäänud Eesti kohad on osalejatele). Selle tõttu ei olegi Eesti projektides väga palju vabu "korraldustiimi" kohtasid. Lahenduseks siinkohal on jällegi oma projekti tegemine - vajadusel saab meie abiga leida endale nii mõttekaaslased, teised korraldustiimi liikmed või ka koolitajad - ainult initsiatiivi on vaja :)
- Oleme alati üritanud kõigile kirjadele vastata ning seadnud endale eesmärgi, et ükski kiri ei jää vastuseta. Samas teine kord võib ikka juhtuda, et mingi kiri ei jõua kohale, jääb kahe silma vahele või vastus ei lähe ära. Seega kui te olete kirjutanud meile, ja pole vastust saanud - palun kirjutage uuesti! Samuti anname teada kõigile neile, kes on saanud projekti kui ka neile, kes ei ole saanud projekti. Väike näide - eelmisel aastal lugesime kokku 48 vigast e-maili (osalejad olid kandideerinud projektidesse ja kirjutanud oma e-maili ankeeti vigaselt). Sellisel juhul, kui viga pole ilmselge, on väga keerukas inimesi taga otsida (kuigi me oleme seda teinud juhul kui inimene on osutunud projekti valituks), seega alati on hea ikka kontrollida kontaktandmed üle.
- Lühiajalise EVSi saadavus sõltub vastuvõtvatest organisatsioonidest. Üldiselt on neid väga vähe, ning selleks, et neis osaleda, tuleb need organisatsioonid ise andmebaasist üles leida ja sinna kandideerida. Siinkohal on hea ära mainida, et lühiajaline EVS (2 nädalat - 2 kuud) on pigem mõeldud vähemate võimalustega noortele (kui sul on mingi takistus, miks sa ei saa pikaajalist teha). Seega näiteks oodatakse sellistesse projektidesse noori, kellel muidu oleks väga keerukas osaleda (nt erivajadustega noored). Teine variant on grupi EVS, ka neid projekte on teinekord, ning need on pigem avatud kõigile noortele, kuid jällegi, neid on vähe. Kes tahab minna, peab vastava pakkumise/organisatsiooni ise üles leidma. Vt meie EVS infot ja EVS organisatsioonide andmebaasi
- Selline teenus on juba olemas - www.vabatahtlikud.ee ja toimib hästi :)
- Noortevahetustes osalemine näiteks pereliikmega on täiesti võimalik, mõlemad peavad kandideerima lihtsalt :) Meil on õdesid-vendi käinud projektides, samas on olnud ka juhtumeid, kus ema on grupijuht, tütar/poeg osaleja. Miks mitte. Samas oleme märganud, et väga hästi ei mõju grupidünaamikale see, kui projektis on palju "paarikesi". Teinekord tähendab see seda, et osalejad kaaslasega on palju rohkem eraldi, ja ei sulandu väga hästi gruppi. Keegi muidugi ei keela kandideerida koos kaaslasega projekti, kuid see ei tähenda automaatselt, et mõlemad osutuksid valituks.
- Saame aidata - kirjutage :) Samas on alati kõige parem, kui võtta keegi, keda juba isiklikult tead. Kui ollakse käinud kuskil projektis, siis tavaliselt neid kontakte juba on. Millegi pärast aga alati ei kaasata neid, vaid hakatakse otsima läbi Interneti. Internetist otsimisel tasub olla ettevaatlik - kunagi ei tea, kui usaldusväärne see partner on, kellega sa varem kohtunud ei ole. Samas meil on oma püsipartnerid, keda võime soovitada :)
- Mõned meie vabatahtlikud on juba oma kogemusi jaganud ja korraldanud erinevaid üritusi. Räägime läbi ex-EVS vabatahtlikega, ning vaatame, kas saame korraldada ka suurema ürituste seeria vms. Kallid EVS vabatahtlikud (kes te seda loete) - kui te teete oma follow-up -e ja korraldate üritusi, andke ka alati teada meile, et saame jagada oma facebooki lehel infot! :)
Tegelikult hästi palju vastuseid oli ka, et praegune tegevus on piisav, või et peakski keskenduma antud tegevustele. Samas saime ka ideid, mida tõesti võiks teha, ning mis oleks ka meie võimaluste piires, et neid ära teha. Võtame plaani! :)
Kas sa oled kunagi kaalunud minna EVS vabatahtlikuks läbi Seiklejate Vennaskonna?
Hästi suur tundub olevat nende hulk, kes küll sooviksid kunagi tegeleda, kuid pole veel alustanud tegutsemist (või näiteks planeerivad seda teha peale õpingute lõppu). Palju oli ka individuaalseid küsimusi, seega alustuseks soovitame kõigil tutvuda meie Euroopa Vabatahtliku teenistuse lehega ja lugeda ka hästi koostatud infomaterjali Euroopa Noored lehel. Seejärel, kui midagi on ebaselge, kirjutage evs.seiklejad@gmail.com. Samuti, kes veel ei ole alustanud või ei ole kindel, võib samuti kirjutada - arutame asja läbi ja anname nõu. Oluline on ka alustada varakult - kindlasti võiks hakata otsima sobivat projekti miinimum 6 kuud enne seda, kui tahad reaalselt minna. EVS projektidel osalustasu ei ole, samuti kui ilusti planeerida, katab projekti rahastus nii reisimise kui elamise kulud ära. Jah, raha samal ajal teenida ei saa, aga see ei ole ka EVSi mõte.
Kas sa oled kuulnud võimalusest sõlmida ise partnerlusi välisprojektidele?
Väga huvitav on näha, et partnerluste sõlmimisest on kuulnud vähe inimesi, või siis kes on kuulnud, ei ole jõudnud väga palju kaugemale registreerimisest või ole leidnud ka aega (peamine põhjus "muu" vastanud inimeste seas). Eriti arvestades, et see võimalus on toodud iga kandideerimisavalduse juures ning selle kohta on ka eraldi küsimus :) Ühesõnaga siin on Seiklejate Vennaskonnal suur mõttekoht, kuidas kaasata rohkem inimesi partnerlusi sõlmima, sest ega rohkem projekte ei teki ise-enesest - keegi peab ikka partnerluse sõlmima, et tuleks uus projektivõimalus Eesti noortele. Samas meeldiv trend on, et viimane tähtaeg (2. veebruar 2016) oli juba uusi partnerluste sõlmijaid kordades rohkem ning ilmselt on paljud avastanud, et selleks, et eelisjärjekorras projekti saada, peab ise projektipartnerluse sõlmima.
Väga hämmastas meid see, et paljud tõid välja, et nad on partnerluste sõlmimiseks liiga noored - see ei saa kuidagi tõsi olla, sest vanusepiirang siinkohal puudub. Meil on mitmed alaealised partnerluste sõlmijad, kes on oma ülesandega saanud hakkama väga edukalt :)
Samas toodi ka välja, et suureks abiks on see, et kui keegi kogenum alguses aitab - seega oleme juba praegu pakkunud välja võimaluse mõnedele uutele partnerluste sõlmijatele saada oma mentor, kes annab nõu. Vajad ka mentorit? Kirjuta meile :)
Suureks probleemiks on ka ajapuudus - seegi tundub veidi kahtlane - tegelikult ilmselt kõige suurem ajakulu on juhendi läbi lugemine, enda registreerimine ja esimese partnerluse sõlmimine. Edaspidi näitab statistika, et ühe partnerluse võib sõlmida 20 minuti ja 3 e-mailiga, kui oled korra juba läbi teinud protsessi. Seega.. mis muud kui julged pealehakkamist! :) Mõned inimesed muretsesid ka selle üle, mis saab siis kui projekt on saanud rahastust - siin kohal jääb juba suurem töö Seiklejate Vennaskonna ülesandeks (täiendava töökoormuse pärast muretsema ei pea) - samas saab muidugi ise eelisjärjekorras antud projektis osaleda (kui tahad ja soovid :)).
Väga hämmastas meid see, et paljud tõid välja, et nad on partnerluste sõlmimiseks liiga noored - see ei saa kuidagi tõsi olla, sest vanusepiirang siinkohal puudub. Meil on mitmed alaealised partnerluste sõlmijad, kes on oma ülesandega saanud hakkama väga edukalt :)
Samas toodi ka välja, et suureks abiks on see, et kui keegi kogenum alguses aitab - seega oleme juba praegu pakkunud välja võimaluse mõnedele uutele partnerluste sõlmijatele saada oma mentor, kes annab nõu. Vajad ka mentorit? Kirjuta meile :)
Suureks probleemiks on ka ajapuudus - seegi tundub veidi kahtlane - tegelikult ilmselt kõige suurem ajakulu on juhendi läbi lugemine, enda registreerimine ja esimese partnerluse sõlmimine. Edaspidi näitab statistika, et ühe partnerluse võib sõlmida 20 minuti ja 3 e-mailiga, kui oled korra juba läbi teinud protsessi. Seega.. mis muud kui julged pealehakkamist! :) Mõned inimesed muretsesid ka selle üle, mis saab siis kui projekt on saanud rahastust - siin kohal jääb juba suurem töö Seiklejate Vennaskonna ülesandeks (täiendava töökoormuse pärast muretsema ei pea) - samas saab muidugi ise eelisjärjekorras antud projektis osaleda (kui tahad ja soovid :)).
Kuidas mõjutaks osalustasu sinu osalemist?
Saime seoses osalustasu teemaga ootamatult positiivse tagasiside - toodud kommentaarides oli kõige rohkem välja toodud, et see on mõistlik ning väike osalustasu oleks ok. See kui suur on väike osalustasu, erines inimeste personaalse arvamuse põhjal (10-50 €). Leiti, et oleks positiivne, kui organisatsioon kasutaks raha lähtudes ankeedis toodud põhjendustest ning koostaks ka pikemaid tulevikuplaane (töötajate kontor vms). Samas tunti muret, et osalustasu ei oleks liiga suur, nagu mõnedel teistel organisatsioonidel ning toodi välja, et kindlasti peaks mõtlema võimalustele, kuidas muuta osalus lihtsamaks vähemate võimalustega noortele. Leiti ka, et osalustasu ei ole nii suur probleem, kui alguses piletite ise välja ostmine. Kokku 2 vastajat vastas, et nad ei saaks osaleda, kui osalustasu oleks (ilmselt on ka siin lahendus leitav). "Muu" vastanutest enamus tõi välja, et tuleks ka arvesse võtta inimeste panustamist läbi vabatahtliku töö või seda, kui ollakse sõlminud partnerlusi (sellele pakume välja ka lahenduse allpoolt).
Joonistelt on näha, palju vastajad oleks nõus ühel või teisel koolitusel osalemise eest maksma. Türgi noortevahetusel osalemise eest 27 % oleks valmis maksma 30 €, 21 % 20 €, 15 % 15 € ja 13 % 50 €. Poola noortevahetuse eest jällegi 29 % oleks valmis maksma 10 €, 23 % 20 €, 18 % 15 € ja 13 % 15 €. Portugali noortevahetuse puhul 25 % oleks valmis maksma 30 €, 22 % 20 €, 21 % 50 € ja 14 % 15 €. Loomulikult, ilmselt siinkohal on oluline ka teema, kuid kui vaadata kandideerimise statistikat, siis siiski esikohal on projekti toimumise koht, sest noortevahetuse eesmärgiks suuresti siiski on kultuuride vaheline õpe ja uute sõpruste loomine. Kui vaadata erialast koolitust, siis siin on 25 % valmis maksma osalustasu 50 €, 21 % 30 €, 18 % 20 € ja 13 % 15 €.
Juhul kui projektis oleks Eesti poolne osalustasu, mida ootaksid meie poolt (rohkem)?
Kõige huvitavam oli, et üle poole vastanutest tõi välja, et nad ei oota mitte midagi rohkem, et kõik on juba praegu hästi. See on meie jaoks muidugi väga rõõmustav, kuid oli ka väga häid ettepanekuid, mida me üritame rakendanda.
Tuge/toetust lennupiletite otsmisel. Oleme planeerinud, et koostame eraldi juhise 2016 aasta esimeses pooles, kuidas pileteid osta (loe ülevalt poolt miks me tahame, et inimesed ise õpivad pileteid ostma). Samuti lisame kõigi projektide juurde võimalikud lennukavad, kuidas saada soodsalt kohale. Lisaks oleme valmis facebookis projekti grupis vastama kõigile reisi planeerimisega seotud küsimustele.
Toetust majutuse leidmisel lisa öödeks. Oleme jaganud soovitusi ka varasemalt, aga selleks, et seda teha, palun alati küsige konkreetses olukorras (facebooki grupis). Kui ei küsi, ei tea me, et toetust on vaja :)
Paremat toetussüsteemi/kogenud grupijuhti. Võtame luubi alla grupijuhid aastal 2016, ning planeerime pakkuda võimalust, et grupijuhid saaksid täiendkoolitust/toetust kuidas gruppi ette valmistada ja toetada noortevahetuses. Näiteks ka kriisiolukorras või projekti eelsetes/järgsetes tegevustes.
Piletitega tegelemine peale projekti lõppu. See küsimus on veidi ebaselge, sest tavaliselt ei ole vajalik piletitega tegelemine peale projekti, sest kui piletid/pardakaardid on elektroonilised, siis ei pea mitte midagi posti teel saatma. Seega planeerime tõsta osalejate teadlikkust online teenustest (lennukiga lennates online check-in, bussipiletite ostmine veebist jne) - sest roheline mõtlemine ja paberdokumentide vältimine võimalusel on oluline, ning üldjuhul ei ole vaja paberpardakaarte (kuigi paljud korraldajad ekslikult arvavad, et on). Üritame tõsta ka korraldajate teadlikkust selles osas :)
Parem projekti kvaliteet/tagasiside eelnevate projektide osas. Projektide kvaliteeti meie ei saa määrata, sest see sõltub kohapealsetest korraldajatest ning samas ka konkreetsest Eesti tiimist, kes antud projekti läheb. Kui majutus/söök on pigem vastuvõtjate korraldada, siis noortevahetuse programmi õnnestumine oleneb ka väga suuresti osalejatest (s.h. Eesti osalejate aktiivsusest, motivatsioonist ja soovist ise teha asju ja aidata kaasa projekti eesmärkide saavutamisele). Seega on väga raske teada meie poolt ette, mis on "projekti kvaliteet" enne projekti toimumist. Samuti igal osalejal on projektidele oma ootused, mis ühe jaoks oli elu parim projekt, võib teise jaoks olla mõttetu ajaraiskamine. Selleks, et asjast mingit aimu saada, palume osalejatel alati ära täita iga projekti kohta tagasiside vormi, mille tulemusi oleme jaganud ka sama korraldajate uutes projektides osalejatele. Hetkel on meie projektide arv siiski nii suurelt kasvanud, et ca 90 % on uusi projekte, seega peaaegu iga kogemus on uus. Samas kui tagasisidest tuleb välja, et kogemus oli tõesti halb, siis muidugi me enam antud partneriga koostööd ei tee. Kui meil on juba aimu, milline on projekti sisu, siis me proovime valida ka osalejaid vastavalt sellele, et osalejate motivatsioon läheks kokku projekti tegevustega. Projekt, mis võib vastata esimest korda projekti mineja kõikidele ootustele, ei pruugi vasta kogenud noorsootöötaja ootustele ja vastupidi. Kokkuvõttes, omalt poolt jätkame projektide kvaliteedi jälgimist, ning jagame tagasisidet projektide kohta, kus meie osalejad käinud on. Siinkohal vajame ka projektides osalejate abi - kui oled osalenud, anna teada, kuidas sinu kogemus oli, et ka tulevikus teised teaksid! :) Projektide kvaliteedi lubame aga tagada 100 % kõigis projektides Eestis, ehk projektides, mis on reaalselt meie poolt korraldatud :)
Kontor. Kontor kuulub meie pikema aja plaanidesse, sest ilmselgelt peab selle jaoks koguma küllaltki palju ressursi ja samuti kui on kontor, siis peaks keegi seal ka kohal olema (muidu pole väga mõtet). Aga mõte meeldib meile, ja ka paljudele vastajatele, seega see on üks suuremaid eesmärke. Kuni meil kontorit ei ole, plaanime siiski korraldada kohtumisi ja üritusi tehes koostööd teiste organisatsioonide ja kohtadega, kus ruumid on olemas :)
Infotunnid. Võtame plaani järgnevad tegevused:
Võimalust vältida osalustasu /või et organisatsioon ostaks piletid. Oleme planeerinud, et osadel projektidel on vabatahtlik osalustasu, mis tähendab, et osalejad maksavad niipalju kui neil on võimalik (st kui ei ole võimalik, ei pea maksma). Samuti kui inimene on valmis panustama vabatahtlikuna (nt partnerlusi sõlmides) on tal võimalik vabaneda osalustasust (vt selgitust allpool). Kõigile osalejatele pileteid ei ole võimalik kuidagi osta, sest nagu me eelnevat analüüsime, läheb piletitele rohkem kui 100 000 € aastas. Seega üritame leida lahendusi neile, kes mitte kuidagi ei saa ise osta pileteid. Siinkohal näeme mitut lahendust:
Organisatsiooni tutvustus. Teeme valmis. Samuti koostame lingikogu, kust saab kasutada materjale Eesti õhtu jaoks :)
Läbipaistvus. Kõik meie aruanded on avalikud, ning kindlasti anname iga uue aasta alguses aru, kuidas eelmisel aastal raha kasutati, samas teeme ka uusi küsitlusi ja uurime, kuidas inimesed meie pakutuga rahul on ja mida võiks muuta ja teisiti teha. Siinkohal suur aitäh kõigile, kes täitsid selle küsimustiku, sest see aitab meil analüüsida nii organisatsiooni, kui viia läbi uusi muutusi ja seada uusi eesmärke. Tagaside on alati väga oluline, ja selleks, et asju teha paremini, on kõigepealt vaja teada, mis on praegu hästi ja mida peaks muutma.
Tuge/toetust lennupiletite otsmisel. Oleme planeerinud, et koostame eraldi juhise 2016 aasta esimeses pooles, kuidas pileteid osta (loe ülevalt poolt miks me tahame, et inimesed ise õpivad pileteid ostma). Samuti lisame kõigi projektide juurde võimalikud lennukavad, kuidas saada soodsalt kohale. Lisaks oleme valmis facebookis projekti grupis vastama kõigile reisi planeerimisega seotud küsimustele.
Toetust majutuse leidmisel lisa öödeks. Oleme jaganud soovitusi ka varasemalt, aga selleks, et seda teha, palun alati küsige konkreetses olukorras (facebooki grupis). Kui ei küsi, ei tea me, et toetust on vaja :)
Paremat toetussüsteemi/kogenud grupijuhti. Võtame luubi alla grupijuhid aastal 2016, ning planeerime pakkuda võimalust, et grupijuhid saaksid täiendkoolitust/toetust kuidas gruppi ette valmistada ja toetada noortevahetuses. Näiteks ka kriisiolukorras või projekti eelsetes/järgsetes tegevustes.
Piletitega tegelemine peale projekti lõppu. See küsimus on veidi ebaselge, sest tavaliselt ei ole vajalik piletitega tegelemine peale projekti, sest kui piletid/pardakaardid on elektroonilised, siis ei pea mitte midagi posti teel saatma. Seega planeerime tõsta osalejate teadlikkust online teenustest (lennukiga lennates online check-in, bussipiletite ostmine veebist jne) - sest roheline mõtlemine ja paberdokumentide vältimine võimalusel on oluline, ning üldjuhul ei ole vaja paberpardakaarte (kuigi paljud korraldajad ekslikult arvavad, et on). Üritame tõsta ka korraldajate teadlikkust selles osas :)
Parem projekti kvaliteet/tagasiside eelnevate projektide osas. Projektide kvaliteeti meie ei saa määrata, sest see sõltub kohapealsetest korraldajatest ning samas ka konkreetsest Eesti tiimist, kes antud projekti läheb. Kui majutus/söök on pigem vastuvõtjate korraldada, siis noortevahetuse programmi õnnestumine oleneb ka väga suuresti osalejatest (s.h. Eesti osalejate aktiivsusest, motivatsioonist ja soovist ise teha asju ja aidata kaasa projekti eesmärkide saavutamisele). Seega on väga raske teada meie poolt ette, mis on "projekti kvaliteet" enne projekti toimumist. Samuti igal osalejal on projektidele oma ootused, mis ühe jaoks oli elu parim projekt, võib teise jaoks olla mõttetu ajaraiskamine. Selleks, et asjast mingit aimu saada, palume osalejatel alati ära täita iga projekti kohta tagasiside vormi, mille tulemusi oleme jaganud ka sama korraldajate uutes projektides osalejatele. Hetkel on meie projektide arv siiski nii suurelt kasvanud, et ca 90 % on uusi projekte, seega peaaegu iga kogemus on uus. Samas kui tagasisidest tuleb välja, et kogemus oli tõesti halb, siis muidugi me enam antud partneriga koostööd ei tee. Kui meil on juba aimu, milline on projekti sisu, siis me proovime valida ka osalejaid vastavalt sellele, et osalejate motivatsioon läheks kokku projekti tegevustega. Projekt, mis võib vastata esimest korda projekti mineja kõikidele ootustele, ei pruugi vasta kogenud noorsootöötaja ootustele ja vastupidi. Kokkuvõttes, omalt poolt jätkame projektide kvaliteedi jälgimist, ning jagame tagasisidet projektide kohta, kus meie osalejad käinud on. Siinkohal vajame ka projektides osalejate abi - kui oled osalenud, anna teada, kuidas sinu kogemus oli, et ka tulevikus teised teaksid! :) Projektide kvaliteedi lubame aga tagada 100 % kõigis projektides Eestis, ehk projektides, mis on reaalselt meie poolt korraldatud :)
Kontor. Kontor kuulub meie pikema aja plaanidesse, sest ilmselgelt peab selle jaoks koguma küllaltki palju ressursi ja samuti kui on kontor, siis peaks keegi seal ka kohal olema (muidu pole väga mõtet). Aga mõte meeldib meile, ja ka paljudele vastajatele, seega see on üks suuremaid eesmärke. Kuni meil kontorit ei ole, plaanime siiski korraldada kohtumisi ja üritusi tehes koostööd teiste organisatsioonide ja kohtadega, kus ruumid on olemas :)
Infotunnid. Võtame plaani järgnevad tegevused:
- Seiklejate Vennaskonna üldised infotunnid (võimalused, kandideerimine, osalemine jne)
- EVS infoüritused (eelnevate vabatahtlike kogemuse jagamine, kuidas ise minna jne)
- Grupijuhtide ettevalmistus/koolitus
Võimalust vältida osalustasu /või et organisatsioon ostaks piletid. Oleme planeerinud, et osadel projektidel on vabatahtlik osalustasu, mis tähendab, et osalejad maksavad niipalju kui neil on võimalik (st kui ei ole võimalik, ei pea maksma). Samuti kui inimene on valmis panustama vabatahtlikuna (nt partnerlusi sõlmides) on tal võimalik vabaneda osalustasust (vt selgitust allpool). Kõigile osalejatele pileteid ei ole võimalik kuidagi osta, sest nagu me eelnevat analüüsime, läheb piletitele rohkem kui 100 000 € aastas. Seega üritame leida lahendusi neile, kes mitte kuidagi ei saa ise osta pileteid. Siinkohal näeme mitut lahendust:
- Aitame leida võimalikult odavad piletid. Kui pileti omakulu on 200 € asemel 50 €, on paljudel väiksemat summat leida palju lihtsam
- Loome võimaluse toetada Seiklejate Vennaskonda läbi annetuste, et näiteks juhul kui keegi soovib toetada sellise "fondi" loomist, kust saaks raha kasutada piletite ostmiseks vähemate võimalustega noortele, on võimalik seda initsiatiivi toetada (ja raha kasutatakse ainult selleks, milleks ta ette nähtud on). See võtab muidugi ilmselt aega, kuid kui alguses saame aidata piletid osta paaril noorel, ka see on algus. Kui soovid toetada reisifondi, saab annetuse teha siia: Seiklejate Vennaskond EE977700771001889821 (lõime eraldi konto). Sama fondi saaks kasutada ka juhul, kui reisikulude laekumine tõesti venib pikaks (a la 6 kuud või rohkem).
- Personaalne nõustamine - kui keegi ei saa tõesti pileteid osta, siis esimene lahendus on kirjutada meile ja saame arutada erinevaid võimalusi, kuidas probleemi lahendada. Näiteks Tartus sissekirjutatud noortel on võimalik toetust saada ka kohalikust omavalitsusest, sarnane võimalus võib olla olemas ka mitmetes teistes omavalitsustes.
Organisatsiooni tutvustus. Teeme valmis. Samuti koostame lingikogu, kust saab kasutada materjale Eesti õhtu jaoks :)
Läbipaistvus. Kõik meie aruanded on avalikud, ning kindlasti anname iga uue aasta alguses aru, kuidas eelmisel aastal raha kasutati, samas teeme ka uusi küsitlusi ja uurime, kuidas inimesed meie pakutuga rahul on ja mida võiks muuta ja teisiti teha. Siinkohal suur aitäh kõigile, kes täitsid selle küsimustiku, sest see aitab meil analüüsida nii organisatsiooni, kui viia läbi uusi muutusi ja seada uusi eesmärke. Tagaside on alati väga oluline, ja selleks, et asju teha paremini, on kõigepealt vaja teada, mis on praegu hästi ja mida peaks muutma.
Juhul, kui oled osalenud välisprojektides, siis palun hinda, kui suure osa reisikuludest kattis reisitoetus?
Sõidukulude küsimus on veidi segane, sest mitmed vastajad olid osalenud projektides enne Erasmus+ programmi, ning vana programmi puhul kattis sõidutoetus protsendiliselt 70 %. "Muu" vastajad jaotusidki kaheks, kas vastasid 70 % või ka 90 % oli populaarne vastus. Ligi 90 % juhtumitest kattis toetus üle 70 % toetussummast, mis meie meelest on päris hea. Samuti ilmselt on reaalne % isegi suurem kui arvestada ainult Erasmus+ programmi. Ca 70 % vastanutest leidis, et piletikulude katmine oli pigem lihtne, 30 % leidis, et pigem raske.
Selgitus selle kohta, miks oleks vaja osalustasusid:
Hetkel oleme hoidunud igasugustest omapoolsetest osalustasudest, et hoida võimalused avatuna võimalikult paljudele noortele. Samuti ei saa organisatsioon mitte mingit oma poolset toetust selle eest, et saadame Eesti osalejaid välismaale. Seega hetkel on kõik vabatahtlikkuse baasil, kuid iga projektiga tegelikult kaasnevad väikesed kulud, mida seni oleme katnud teistest vahenditest (EVS projektid, Eesti kohalikud projektid). Näiteks kas või sellised lihtsad kulud, nagu partnerluslepete printimine, paberikulu, postikulud (tihti peab välismaale saatma postiga näiteks lepinguid vms), Internet, töövahendid, pangatasud jne. See ei tundu küll palju, kuid kuna meie projektide arv on kasvanud üle 100 aastas, siis kokkuvõttes on kulu muutnud päris suureks ja enam ei saa me neid katta muudest vahendidest. Kindlasti ei oleks osalustasu eesmärgiks teenida tulu, vaid pigem organisatsiooni vahendite katmine, stabiilsuse tagamine ja tulevikus ka projektide kvaliteedi parandamine. Pikemas plaanis sooviksime näiteks luua erifondi, et näiteks juhul kui osalejad ei saa rahalistel põhjustel ise endale pileteid osta, siis saaksime seda teha meie (hetkel see ei ole võimalik, sest meil puuduvad vabad rahalised vahendid), samuti oleks see variant juhuks, kui reisikulud tulevad väga kaua aega tagasi (näiteks, et saaksime osalejatele maksta nende reisikulud kohe välja ja tegeleda vastuvõtvalt organisatsioonilt rahade saamisega ise). Lisaks sooviksime pakkuda ka meie vabatahtlikele koordinaatoritele, noortejuhtidele ja mentoritele täiendavaid võimalusi koolitusteks ja enesetäiendamiseks. Pikemas plaanis sooviksime luua ka Seiklejate Vennaskonna kontori, et kõigil huvilistel oleks võimalus tulla kohapeale.
Mis siis saab osalustasudest?
Peale põhjalikku tagasiside analüüsi otsustasime, et osalustasude puhul tuleb kolm varianti:
Mis on lahendus, kui ei taha osalustasu maksta? Üheks heaks lahenduseks on ise partnerluse sõlmimine. Loomulikult kui oled ise sõlminud partnerluse antud projektis osalemiseks, siis saad ise osaleda osalustasuta. Kui sa antud projektis ise osaleda ei saa, siis saad koguda endale tulevikuks tasuta osaluse samasuguse osalustasuga projektis. St näiteks ütleme, et sõlmid eduka partnerluse noortevahetuse jaoks Itaalias ja projekt saab rahastuse. Kahjuks sulle endale ei sobi kuupäevad, ja saa ei saa antud projektis osaleda (antud projekti osalustasu on muidu 20 €, kuid sulle oleks tasuta). Seega järgmine kord 20 € osalustasuga Hispaania projekti kandideerides sa osalustasu maksma ei pea. Seega, kes sõlmib aktiivselt partnerlusi, saab osaleda ikka ilma osalustasudeta. Loodame ka, et see initsiatiiv aitab meil tulevikus kaasata rohkem partnerluste sõlmijaid :)
Ka üldise süsteemi puhul on erandid võimalikud, ning võib juhtuda, et muudame süsteemi tulenevalt sellest, kuidas see toimima hakkab.
Uurimisel: võib olla võimalik, et meil õnnestub taotleda lisatoetust Tartu linnas sissekirjutatud noortele, et aidata vähemate võimalustega noortel osta pileteid või vältida osalustasu. Hetkel on variant uurimisel, teavitame kandideerijaid, kui see võimalus teostub :)
- Vabatahtlik osalustasu - projektil on vabatahtlik osalustasu, mis tähendab, et osalejad võivad maksta nii palju, kui neil on võimalik / nad saavad. St. osaleja ise otsustab, kas tal on võimalik maksta osalustasu, ja kui palju ta on valmis maksma. Minimaalselt ega maksimaalset piiri ei ole. Usume, et tegelikult on osalejad ka täiesti vabatahtlikult valmis panustama, et aidata katta organisatsiooni kulusid. Samas need, kellel tõesti võimalik ei ole, ei pea maksma.
- 10 € osalustasu.
- 20 € osalustasu.
Mis on lahendus, kui ei taha osalustasu maksta? Üheks heaks lahenduseks on ise partnerluse sõlmimine. Loomulikult kui oled ise sõlminud partnerluse antud projektis osalemiseks, siis saad ise osaleda osalustasuta. Kui sa antud projektis ise osaleda ei saa, siis saad koguda endale tulevikuks tasuta osaluse samasuguse osalustasuga projektis. St näiteks ütleme, et sõlmid eduka partnerluse noortevahetuse jaoks Itaalias ja projekt saab rahastuse. Kahjuks sulle endale ei sobi kuupäevad, ja saa ei saa antud projektis osaleda (antud projekti osalustasu on muidu 20 €, kuid sulle oleks tasuta). Seega järgmine kord 20 € osalustasuga Hispaania projekti kandideerides sa osalustasu maksma ei pea. Seega, kes sõlmib aktiivselt partnerlusi, saab osaleda ikka ilma osalustasudeta. Loodame ka, et see initsiatiiv aitab meil tulevikus kaasata rohkem partnerluste sõlmijaid :)
Ka üldise süsteemi puhul on erandid võimalikud, ning võib juhtuda, et muudame süsteemi tulenevalt sellest, kuidas see toimima hakkab.
Uurimisel: võib olla võimalik, et meil õnnestub taotleda lisatoetust Tartu linnas sissekirjutatud noortele, et aidata vähemate võimalustega noortel osta pileteid või vältida osalustasu. Hetkel on variant uurimisel, teavitame kandideerijaid, kui see võimalus teostub :)
Mis sinu arvates on Seiklejate Vennaskonna eesmärk? |
Mis eesmärke peaks Seiklejate Vennaskond endale seadma aastaks 2020? |
Mõtlesime, et avaldame kõik vastused, sest tõesti oli palju huvitavaid mõtteid :)