Ühel vihmasel pühapäeva varahommikul kohtusime neljakesi- mina, Genelyn, Kristin ja Aliis- et üheskoos teekond Tartust lõunasse ette võtta. Pärast tunde bussi-, lennuki- ja rongisõitu jõudsime  Poroninisse, ühte pisikesse linna Lõuna-Poolas, millest sai meie kodu terveks järgnevaks nädalaks.
Osalesime Erasmusic+ noortevahetusel ja nagu nimest aimata võis, tegelesime nädala jooksul muusikaga hästi palju. Iga projektis osalev riik (Leedu, Horvaatia, Sloveenia, Kreeka ja Eesti) pidi kodutööna ette valmistama esitluse oma kodumaa muusikast viimase kuue kümnendi jooksul. Meie suureks üllatuseks olid mõned kuuldud palad tuntud ka teiste riikide osalejatele. Näiteks teadis üks horvaatia poiss Ott Leplandi „Kuula“ laulu praktiliselt peast ja teine kreeka tüdruk oli Sandra Nurmsalu ja „Rändajad“ loo suur austaja.
Lisaks muusikaesitlustele saime nädala jooksul osa ka paljust muust toredast. Näiteks matkasime Morskie Okoni  (üks ilusamatest järvedest Tatra mäestikus) ja nägime teel sinna põtra lausa kahe meetri kauguselt, veetsime ühe lõõgastava õhtupooliku termaalbasseinides, õppisime tänu linnamängule tundma Poroninit  ja seal elavaid rõõmsaid hobuseid ning pidasime maha loendamatul hulgal võistlusi nii piljardis, lauajalgpallis kui ka lauatennises.
Iga päeva lõpetasime ühe rahvusõhtuga, mis andis võimaluse viktoriinides oma poolikud teadmised erinevate riikide kohta proovile panna, maitsta erinevaid rahvustoite ja proovida –jooke ning õppida uusi tantse ja laule.
Aeg lendas linnutiivul ja enne kui sellest isegi aru saime, oli nädal läbi saamas. Mis veel võinuks olla parem lõpetus ühele muusikaprojektile kui mitte oma laulu kirjutamine! Kuula seda siin! 

Projektist tegi kokkuvõtte Liis Randmäe
Pildid tegi ​Genelyn All

Osalesin karjääriteemalisel noortevahetusel Türgis, Istanbulis. Osalejate vanusepiirang oli 16 – 30a. Projekt toimus 20 – 27 november 2016. Osalejariike oli 6: Eesti, Leedu, Norra, Taani, Türgi, UK (kokku ~45 inimest).
 
Projekti eesmärk oli teadvuse tõstmine noorte seas, kuidas teha õige valik karjääri osas ning mis võimalused mingis riigis selleks on; mida peaks arvestama karjääri valiku tegemisel, mis valikud üldse tööpõllul parajasti on; arendada koostööd ning suhtlemist tööandjate ja töötajate vahel.
 
Kogu nädal oli planeeritud erinevate tegevuste, töötubade, ülesannete ja grupitöödega. Esimene päev möödus tõelise ajutreeninguga, sest üritasime meelde jätta kõigi osalejate nimed. See nõudis pisut keeleväänamist, susistamist ning kahtlaste pilkude vahetamist üksteise suunas. Selle ülesandega tulime toime alles viimasel päeval, või siiski, kes tuli, kes ei tulnud...:)
 
Kõik päevad olid ülesehituselt samad: hommikusöök – töötoad – lõunasöök – vaba aeg – töötoad – õhtusöök – kultuuriõhtu. Üks päev oli ka täiesti vaba, see oli Istanbuli avastamise päev ning kõik võisid omal vastutusel minna selle imelise linnaga tutvuma. Kultuuriõhtud olid oma riigi tutvustamiseks ning teiste riikide kohta info saamiseks. Need olid alati väga meeleolukad, toredad, naljakad, aktiivsed ning lõppesid enamjaolt varajastel hommikutundidel.
See nädal aega möödus naeratus näol, sest kõik osalejad olid väga sõbralikud, toredad, vaimukad, hoolivad ja valmis suhtlema.
 
Imehead tööd tegid kõigi osalejariikide grupijuhid ning samuti oli Türgi pool väga vastutulelik, abivalmis ning toetav.
 
Isiklikult minu jaoks oli see esimene projekt, kuid kindlasti mitte viimane. Mul pole mitte millegi kallal nuriseda, ainult positiivsed emotsioonid ja kiidusõnad kogu selle projekti kohta algusest lõpuni. Ma ei osanud midagi alguses oodata ega ka karta, kuid tulemuseks oli vägev, asjalik noortevahetus. Iga päev oli sisustatud huvitavate tegevustega, mis pani inimesi proovile ning samas aitas ka end avada ja ületada. Grupiülesanded eeldasid suhtlemist ainult inglise keeles, mis tegi sellest nädalast ka lõbusa keelepraktika. Igasugused vahepealsed mängud aitasid grupil ühtsemaks saada ning tekitasid palju naeru ning energiat. Võiks öelda, käis töö ja lõbu käsikäes. Koos olid väga erinevad inimesed, kuid seal olime kui üks pere. Just see tunne õhutab ka edaspidi projektides osalema ning suurepäraseid emotsioone ja kogemusi korjama.
 
Aitäh, Seiklejate Vennaskond!
Järgmise korrani!

Projektist tegi kokkuvõtte Maarja Süüden

 Rumeenia.. maa mis võib tunduda üpriski kauge ning tundmatu, kuid tegelikult peidab endas palju rohkemat, kui algul arvata võiks. Just see maa tõigi kokku 9 erinevat noort üle Eesti, kõigil eesmärgiks võtta osa noortevahetusest teemal „Eco life“ või eestikeeles öelduna „Ökoloogiline eluviis“. Sellise võimaluse pakkus organisatsioon Seiklejate Vennaskond, mis vahendab ning samuti ka viib ise läbi erinevaid projekte, tuues kokku inimesi üle maailma. Projektis osalenud 9st inimesest oli varasem projektikogemus vaid kahel, mistõttu oli paljudele see kogemus just esimene omalaadne – ning see ei pidanud pettumust valmistama. Projekt ise toimus pealinnast Bukarestis päris kaugel, mägises Poiana Negriis. Majutuspaik oli muinasjutuline, peamaja ning väikesed majakesed tubadega. Mainimist väärib kindlasti ka see, et majutus, toitlustus ja erinevad arendavad tegevused on osalejatele kõik tasuta ning isegi transpordikulud saab hiljem teatud summa ulatuses tagasi – suurepärane võimalus! Nagu iga taoline projekt, esimesed päevad kulusid sisse elamisele, erinevatele tutvustavate tegevustele ja mängudele ning nimede ära õppimisele, sest inimesi oli ju palju. Riigid, kes projektis osalesid, olid Eesti, Leedu, Hispaania, Tšehhi ning Rumeenia. Igapäevaselt toimusidki erinevad grupitööd, mängud jms tegevused ning õhtud olid selleks, et iga riik end lähemalt tutvustada ka saaks. See kõik aitas luua sõprussuhteid, mis kestavad siiani. Märkimist väärivad kindlasti ka väljasõit lähedal asuvasse väikelinna Vatra Dorneisse ning matk 12 apostli mägedesse. Kõik see toimus trotsides erinevaid ilmastikuolusid nagu näiteks vihma, rahet ja lund, kuid vahepeal oli siiski ka päikest näha. Üks meeldejäävamaid asju oli kindlasti Oscarite gaala – päevasel ajal jaotusime gruppideks ning pidime filmima videoklipi, mis tooks tähelepanu ökoloogilisele eluviisile. Õhtul aga valiti galal parim film, parimad osatäitjad jms ning korralduslik pool oli ka nagu päris.

Kindlasti üks asi mis kogu noortevahetust iseloomustas, oli see, et ajataju kadus täielikult. Nii juhtus seetõttu, et pidevalt oli tegevust ning kui veeta aega toredate inimestega, siis ei panegi ju tähele, kuidas aeg möödub. Nii pidimegi lõpuks peale peaaegu kaht nädalat ütlema kurvalt head aega Poiana Negriile ning paljudele projektikaaslastele, mis oli ühteaegu rõõmustav, kuid teisalt ka veidi mõru. Kuigi, olles Seiklejate Vennaskonna kaudu käinud ka varem projektides, tean väita, et iga noortevahetus ja koolitus pole kindlasti täpselt samasugune, siis võin öelda, et sellised kogemused on kõike seda väärt. Võin kindlalt väita, et omal käel poleks mitte ükski meist 9st inimesest sellisesse kohta nagu Poiana Negrii kunagi jõudnud ning just seetõttu ongi sellised Erasmus + projektid parim viis uusi kohti avastada, saada uusi kogemusi ning luua eluaegseid sõprussuhteid. 

Loe edasi projekti blogist SIIN. 
Projektist tegi kokkuvõtte Renata Lukk. 

​5.-14. novembril leidis Poola väikekülas Poroninis aset noortevahetus Livin’ the Green Life, mis keskendus rohelisele mõtlemisele ning keskkonnasäästlikule eluviisile. Projekti raames toimus igasugu huvitavaid teemakohaseid arutelusid, grupitöid, mänge ja tegevusi, mis lisaks harivale poolele suutsid kogu grupi ka väga ühtseks ja lähedaseks muuta. Ühtlasi andsid projekti tegevused suurepärase võimaluse tutvuda Poronini ning selle ümbrusega. Näiteks käisime Poola talvepealinnas Zakopanes, kus meil oli ülesandeks levitada projekti tutvustavaid flaiereid ning saada tänavaküsitluse käigus aimu, kui keskkonnasõbralikult inimesed mõtlevad ning kuidas suhtuvad ja panustavad keskkonna säästmisse. Käisime ka Tatra Rahvuspargis, kus saime mõnusa, karge matkakogemuse osaliseks. Udu tõttu jäime küll võimsatest vaadetest ilma, kuid sellegipoolest oli tore end värskes õhus liigutamas käia ja looduses viibida - antud projektiteema suhtes oli see ka vägagi paslik väljasõit. Taolised projektid annavad noortele suurepärase võimaluse enesearenguks ja reisimiseks, tutvuda eri kultuuride ja inimestega ning seeläbi ka iseennast rohkem tundma õppida. Iga projekt on millegi poolest meeldejääv ja annab omapoolse panuse kogemustepagasile. 
Aitäh, väga vahva noortevahetus oli!

Projektist tegi kokkuvõtte Irina Vihhoreva

Räägin järgmiseks projekti sisust ja muust projektiga seotust, mis mulle meeldis, mis mitte.

Ettevalmistus oli põhjalik. Kohale jõudmine ja tagasi kojuminek oli omaette põnev seiklus. Majutus oli super. Toit oleks võinud olla veidi mitmekesisem/tervislikum aga see selleks. Mulle meeldis vägaväga meie projektijuht Eleni. Ta oli nii mõistev ja südamlik inimene, sai suurepäraselt kõigega hakkama ja aitas alati! Paremat projektijuhti ei oskaks tahtagi.

Tegevused olid toredad ja huvitavad, mitte küll kõik, aga enamus. Mõned seltkonnamängud olid pigem ebameeldivad, mõned olid jällegi väga lõbusad. Eks igal ühel oma maitse. Ülesannete tegemine koos oli huvitav ja hariv. Meie põhiülesanne - äpi tegemine, oli ka põnev ja uus kogemus. 
Oleks ainult soovinud rohkem aktiivset tegevust üheskoos. Enamuse ajast olime oma tööruumis ja tegutsesime seal. Vahepeal oli kurb vaadata aknast välja ja näha seda sätendavat vett ja päikest nii kutsuvalt paistmas. Oli ka paar ülesannet õues, kuid minule jäi nendest natuke väheks. Oleks tahtnud ruumis istumise asemel pigem mingeid ülesandeid õues rohkem teha. Rohkem oleks võinud olla ka sportikku tegevust, ntks matkamine, võibolla jalgratastega väike ringsõit looduses, mõni treening vms. Muidu oli kõik super :) Vabal ajal avastasime koos teiste noortega saart ja meie väikest linna ümbritsevat loodust. Need olid vast parimad hetked.

Mul on tohutult hea meel, et sain olla osa sellest super-ägedast projektist! See oli minu esimene noortevahetuse projekt ja ma ei liialda, kui ütlen, et see projekt muutis mu elu. Ma kohtusin projekti jooksul inimestega erinevatest riikidest, kes olid hoopis teistsugused - seiklushimulised, julged, avatud mõtlemisega, laia silmaringiga ja suure kogemustepagasiga. Minul, kui inimesel, kes pole peaaegu üldse reisinud, oli neilt palju õppida. Need teadmised ja väärtused mis ma nendelt inimestelt projekti käigus sain, on hindamatud. Need muutsid mu mõtlemist. 
Kõik projektis osalejad olid omamoodi vahvad isiksused ja parim oli see, et nad suhtusid sinusse sellisena, nagu sa oled. Nad olid tolerantsed, südamlikud, abivalmis, avatud ja hea huumorimeelega. Ei saa ka mainimata jätta, et tõelise introverdina parandasin kindlasti ka oma suhtlemisoskust.

Olles pärit väikesest perest, kus ei käida perereisidel ega väljasõitudel, oli see Kreeka projekt minu esimene suurem reis. Ja see jättis minusse väga sügava jälje, hea jälje muidugi. Sellest on minusse tekkinud reisipisik, usk võimalustesse, avatum silmaring, uued eesmärgid, teadmised, oskused ja kogemused ning kustumatud mälestused. 

Projektist jagas muljeid ​Mai-Liis Meriloo. 

Meie lahe eesti tüdrukutest koosnev grupp osales väga huvitaval ja harival noortevahetusel Itaalias, Montone linna lähistel 24.september – 1.oktoober 2016 ning teemaks oli erinevad usundid. Noortevahetusel osalesid noored vanuses 18-30 aastat ja riikidest nagu Eesti, Itaalia, Gruusia ja Türgi.     

Itaaliasse reisimine käis kahes osas : Eesti Grupijuht ja üks osaleja reisid koos Riia lennujaamast saati koos läbi Türgi ja veetsid ühe öö Roomas ühe väga toreda noore eesti naise juures; Ning kolm osalejat lendasid Tallinnast koos ja reisid edasi ka koos. Ning samamoodi oli ka meie lahkumine Itaaliast.     

Noortevahetuse käigus töötasime mitmet mood : tegime grupitööd palju, mitmeid debatid toimusid, tutvustasime eesti usulist seisu ja tutvusime teiste riikide usulisele poolega ja oli ka väga lõbusaid tegevusi ehk mänge. Üks väga huvitavaid projekti osasid oli erinavate riikide kultuurilised õhtud, kus saime proovida rahvusköögist pärit toite ja kus õpisime palju nende tradistioonide kohta. Ning me kohtusime ka Montone linnapeaga ja ka ühe kõrval linna preestriga. Me soovitame kõigil osaleda Noortevahetustel ning teistel rahvusvahelistel projektidel kuna see annab palju kogemust juurde, julgust suheleda teistes keeltes ja palju uusi tutvusi ning sõpru üle euroopa/maailma.
Projektist tegid kokkuvõtte Eesti osalejad. 

Mis on heaolu? Tänu Seiklejate Vennaskonnale, Erasmusele ja Euroopa liidule said selles selgust viis eestlannat, kes osalesid 17.-25. oktoobril toimunud noortevahetuses Happit (happy+habit), mis leidis aset Rumeenias imelises Iasi linnas. Nii Eestist, Poolast, Itaaliaist kui ka Rumeeniast pärit noortega jagati elu ilusid ja valusid, analüüsiti põhjuslikkust ja tegeleti tervistavate toimingutega, nagu jooga, matkamine ja aeroobika. Loomulikult ei saa mainimata jätta kohaliku hõngu tundmiseks vajaminevat karaokeõhtut, kus grupp ka lokaalset populaarsust kogus, ning rahvusvahelist õhtut, kus tantsiti üheskoos nii Rumeenia, Poola kui Eesti rahvuslikus rütmis. Noortevahetuse lõpus jagati oma positiivstet laengut ka kohalikus koolis erivajadustega lastega. Kõigi osalejate jaoks oli eelmainitu väljakutse, kuid sihini jõuti: lapsed võtsid tegevustest osa ja lahkusid rõõmust pakatavate ilmetega.

Heaolu üks komponente on luua väärtust. Kõik see, mida neil päevil jagati, vallandas õhku naeru, soojust, julgust ja ausust, mis kõik on hindamatud väärtused. Naer südamest on kõige leevendavam ravi, ning kui seesmiselt on soe, siis ei lükka ükski väline miinuskraad inimest ükskõiksusesse. Suurt julgust on vaja selleks, et oma varjudele valgust lasta ja seejuures ausaks jääda. Tuleb ka mõista, et kaunis kest ei tähenda midagi, kui asja tuum on katki. Õnnelik elu ei ole naiivne muinasjutt, see on valik ja me väärime seda.

Noortevahetuses avasid kõik noored end järk-järgult. Nii tegevustes kui jutuajamistes avastati iseenda kohta midagi, mis on kaua ja tasaselt eksisteerinud, kuid mis on kogu aeg rõhunud. Noortevahetuse lõpuks oli kujunenud unistuste kogukond: inimesed, kes soovivad nii iseenda kui üksteise heaolu. Et ärgates tervitaks lookas hommikulaud ja päeva lõpus kosutav õhtusöök, kanti hoolt ise. Selleks moodustastati neljaliikmelised rühmad, milles kõik olid kokad ja hoolitsesid kindla päeva toidukorra eest. Vaatamata vahel esinevale napile unele või väsitavale päevale, võtsid kõik grupid seda tegevust kui püha, sest tegemist on millegagi, mis kogukonna head olemist mõjutab. Saagu öeldud, et päeva lõpus ühise laua taga oldi justkui perekond ning kõiki roogasid saatsid kiidusõnad.

Neil päevil toimunu tegi osalejatest nägijamad inimesed oma kultiveerivas olemuses: noortevahetus oli teadmisi täiendav, käitumist õpetav ja emotsionaalselt rikastav. 

​Loe edasi: http://www.thehappit.eu/

Projektist tegi kokkuvõtte Anna Luther. 

6-16. september toimus Horvaatias Hvari saartel koolitus "Matrix of Education"

Eesti osalejad nautisid antud projekti täiel rinnal. Põhilised teemad, mida käsitleti projekti jooksul, olid juba küllaltki teadatuntud, aga meetodid, kuidas me erinevaid ideid ja teadmisi omandasime, olid väga olulised. Näiteks kasutati erinevaid loovaid mänge ja grupitöid, mida me polnud varem kohanudki. Lisaks rikastas kogu ilmet ka erinevad rahvused ja inimesed, keda oli projekti kaasatud. Me siiani igatseme seda asukohta, uusi inimesi, keda kohtasime, head ilma, segaseid ning nauditavaid vestlusi ning diskussioone meie õpperuumis. Mainiks veel kindlasti ära vaba aja võimalused, mis meile võimaldati – puhkeaeg  ja pausid olid mõõdukad ning meil polnud stressirohkeid tööpäevi ja saime veeta palju aega Horvaatia imelises looduses. Me oleme arvamusel, et projekti pikkus üle ühe nädala on hästi arvestatud, kuna meil puudus tüütult tihe ajagraafik ning oli võimalus nautida kogu paketti, mis meile koha peal osaks sai. Projektijuht oli väga humoorikas ja tore, kuid sellevõrra liiga leebe. Projekti lõppfaasis hakkas kaduma distsipliin. Lõpetuseks me oleme väga tänulikud, et meil oli seesugune võimalus olla osalejaks nõnda unustamatus projektis.
 

Projektist tegid kokkuvõtte Kirsi Svarts ja Martin Kala

Osalesime 20-28 august 2017 noortevahetusprojektis T.E.A.M. – Together Everyone Achieves More, mille raames veetsime unustamatu nädala Sloveenias Alpide keskel. Projektis osalesid noored seitsmest Euroopa riigist: Itaalia, Malta, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia ja Eesti. Üheskoos osalesime põnevates töötubades, mille eesmärk oli meeskonnatöö arendamine. Projekti toimumispaigaks oli mägede vahel asuv pisikene küla Jezersko. Meie peatuspaigaks oli imeline külalistemaja, mis varustas meid ümbritsevate talude saadustega. Meil oli hea võimalus magada looduse keskel telkides. Käisime mitmel korral mägesid trotsimas ja koos matkamas või orienteerumas. Farmis oli ka palju erinevaid loomi. Igal hommikul alustas meie päeva värvikirev kukk, telgiuksest möödus rida hanepoegi ning ei puudunud ka kaissu pugevad kassipojad.

Korraldajad olid väga pühendunud ning oli tunda, et nad naudivad oma tööd. Kuigi veetsime mägedes kõigest nädala, suutsime teha lahkumise päris raskeks - mäed ja inimesed olid erakordsed.

Väga põnev oli tundma õppida teiste rahvuste kultuurilisi iseärasusi. Tänu projektile arenes meie inglise keele oskus. Väga kasulikuks osutusid erinevad mängulised grupitööd, mille kaudu arendasime koostööoskust. Projektilt omandatud teadmisi saab rakendada ka igapäevases elus.  Mõned meist olid esimest korda sellisel noortevahetusel. Kindlasti on see projekt, mida me kunagi ei unusta. Samuti ei jää me enam paljudes Euroopa riikides peavarjuta, sest sõbrad juba ootavad  külla.

Samade korraldajate projekte võib julgelt usaldada ning soovitame kõigil kindlasti nende järgmistele projektidele kandideerida.

Projektist tegi kokkuvõtte Andres Käosaar

13.-27. August 2016 toimus imeilusas Austria väikelinnas Klafferis noortevahetus teemal ““Points of YOUTh–under construction”. Noortevahetus tõi kokku teemast huvitunud noori kuuest eri riigist- Eestist, Itaaliast, Leedust, Makedooniast, Bulgaariast ning Hispaaniast. Kokku tervelt 57 toredat ja huvitavat noort.

Loodus Klafferis oli lihtsalt hämmastavalt ilus, tihti leidsid ennast vaatamas lihtsalt seda imeilusat mäestiku ning kõigele lisaks seda suure ilusa järve kaldalt, Eesti grupile oli loodus vägagi meeltmööda ja silmailu pakkuv- arvestades Eesti maastikku. Lihtsalt vägev, ilusamat kohta noortevahetuseks annab otsida!

Tegevusi ja mänge oli palju. Iga uus päev algas energizeriga, kus tehti erinevaid huvitavaid mänge, et und silmast kiiremini ära saada. Mitu päeva järjest toimusid erinevad teemagrupid- Gender Roles & Stereotypes, Balanced Lifesyle, Human Rights & Ethics. Kõikides nendes teemagruppides sai teada palju uut ja huvitavat, samuti sai ise kaasa rääkida ning oma seisukohti teistele tutvustada ja  tihtipeale ka midagi praktilist teha. Õhtuti toimus samuti palju- kas filmiõhtu, lõkkeõhtu (kus sai ise endale saia küpsetada) või lihtsalt mängud mis üksteist rohkem liidaks. Samuti oli vaba aega piisavalt, kus igaüks sai ise endale tegevuse leida- kes päevitas, kes ujus, kes käis loodust avastamas, kes hoopiski magas.

Tervelt üks päev oli pühendatud Linzi minekuks, hommikul bussi peale ja Linzi jõudes läks igaüks enda valitud kohta- TV maja, raadiomaja või hoopiski ajalehetoimetus. Kõikides kohtades räägiti kuidas miski töötab ja kuidas kogu tegevus nende majas toimub, enne kui see alles jõuab vaataja/kuulaja/lugejani. Peale seda oli Linzis vaba aeg ning saime linnaga tutvuda, ilus ja väike linn.

Samuti olid noored jaotatud gruppideks, kus valmistati ette esitlusõhtut, mis toimus päev enne noortevahetusest lahkumist ning kus käisid külalised ka väljaspoolt noortevahetust. Tehti erinevad grupid- esitlusõhtuks tehti nii ajaleht, film noortevahetusest toimunust ning samuti sai vaadata ka teatrietendust. Esitlusõhtu oli ilus ja armas ning hästi korraldatud.

Viimasel päeval enne kojuminekut oli terve päev põhimõtteliselt vaba, sai pakkida, sai veel viimaseid hetki nautida selles hingematvalt ilusas looduses ning sai ka kanuuga järvel sõita J Õhtul oli noortepasside jagamine ning samuti saadi teada oma “salasõber”, kes noortevahetuse alguses valiti. Ning peale seda toimus viimane tantsimine ning pidutsemine.

Kokkuvõtteks usun, et kõikidele osalejatele jäi sellest superlahedast noortevahetusest ainult positiivsed mälestused ning korraldajad olid samuti superägedad! Väga vinged ja toredad kaks nädalat oli.

Projektist tegi kokkuvõtte Kerttu Maria Peensoo.