Varasemalt oleme hoidunud igasugustest omapoolsetest osalustasudest, et hoida võimalused avatuna võimalikult paljudele noortele. Organisatsioon ei saa mitte mingit toetust selle eest, et saadame Eesti osalejaid välismaale. Kuid iga projektiga tegelikult kaasnevad väikesed kulud, mida seni oleme katnud teistest vahenditest (EVS projektid, Eesti kohalikud projektid). Partnerluslepete printimine, paberikulu, postikulud (tihti peab välismaale saatma postiga näiteks lepinguid vms), Internet, töövahendid, pangatasud jne. Seda ei tundu küll palju, kuid kuna meie projektide arv on kasvanud üle 100 aastas, siis kokkuvõttes on kulud muutunud nii suureks, et me enam ei saa neid katta muudest vahendidest. Osalustasu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid katta organisatsiooni vahendid, tagada stabiilsust ja parandada projektide kvaliteeti. Pikemas prespektiivis soovime luua erifondi, et juhul, kui osalejad ei saa rahalistel põhjustel ise endale pileteid osta, siis saaksime seda teha meie, samuti oleks see variant juhuks, kui reisikulude hüvitamisega läheb liiga kaua aega (saaksime osalejatele maksta nende reisikulud kohe välja ja tegeleda vastuvõtvalt organisatsioonilt rahade saamisega ise). Lisaks sooviksime pakkuda ka meie vabatahtlikele koordinaatoritele, noortejuhtidele ja mentoritele täiendavaid võimalusi koolitusteks ja enesetäiendamiseks.
Otsuse osalustasude osas tegime avaliku tagasiside põhjal, kus projektides osalejad jagasid oma arvamust, loe täismahus tagasiside analüüsi SIIN.
Kuidas mõjutaks osalustasu sinu osalemist?
Saime seoses osalustasu teemaga ootamatult positiivse tagasiside - toodud kommentaarides oli kõige rohkem välja toodud, et see on mõistlik ning väike osalustasu oleks ok. See kui suur on väike osalustasu, erines inimeste personaalse arvamuse põhjal (10-50 €). Leiti, et oleks positiivne, kui organisatsioon kasutaks raha lähtudes ankeedis toodud põhjendustest ning koostaks ka pikemaid tulevikuplaane (töötajate kontor vms). Samas tunti muret, et osalustasu ei oleks liiga suur, nagu mõnedel teistel organisatsioonidel ning toodi välja, et kindlasti peaks mõtlema võimalustele, kuidas muuta osalus lihtsamaks vähemate võimalustega noortele. Leiti ka, et osalustasu ei ole nii suur probleem, kui alguses piletite ise välja ostmine. Kokku 2 vastajat vastas, et nad ei saaks osaleda, kui osalustasu oleks (ilmselt on ka siin lahendus leitav). "Muu" vastanutest enamus tõi välja, et tuleks ka arvesse võtta inimeste panustamist läbi vabatahtliku töö või seda, kui ollakse sõlminud partnerlusi (sellele pakume välja ka lahenduse allpoolt).
Joonistelt on näha, palju vastajad oleks nõus ühel või teisel koolitusel osalemise eest maksma. Türgi noortevahetusel osalemise eest 27 % oleks valmis maksma 30 €, 21 % 20 €, 15 % 15 € ja 13 % 50 €. Poola noortevahetuse eest jällegi 29 % oleks valmis maksma 10 €, 23 % 20 €, 18 % 15 € ja 13 % 15 €. Portugali noortevahetuse puhul 25 % oleks valmis maksma 30 €, 22 % 20 €, 21 % 50 € ja 14 % 15 €. Loomulikult, ilmselt siinkohal on oluline ka teema, kuid kui vaadata kandideerimise statistikat, siis siiski esikohal on projekti toimumise koht, sest noortevahetuse eesmärgiks suuresti siiski on kultuuride vaheline õpe ja uute sõpruste loomine. Kui vaadata erialast koolitust, siis siin on 25 % valmis maksma osalustasu 50 €, 21 % 30 €, 18 % 20 € ja 13 % 15 €.
Juhul kui projektis oleks Eesti-poolne osalustasu, mida ootaksid meie poolt (rohkem)?
Kõige huvitavam oli, et üle poole vastanutest tõi välja, et nad ei oota mitte midagi rohkem, et kõik on juba praegu hästi. See on meie jaoks muidugi väga rõõmustav, kuid oli ka väga häid ettepanekuid, mida me üritame rakendanda. Tuge/toetust lennupiletite otsmisel. Oleme planeerinud, et koostame eraldi juhise 2016 aasta esimeses pooles, kuidas pileteid osta (loe ülevalt poolt miks me tahame, et inimesed ise õpivad pileteid ostma). Samuti lisame kõigi projektide juurde võimalikud lennukavad, kuidas saada soodsalt kohale. Lisaks oleme valmis facebookis projekti grupis vastama kõigile reisi planeerimisega seotud küsimustele. Toetust majutuse leidmisel lisa öödeks. Oleme jaganud soovitusi ka varasemalt, aga selleks, et seda teha, palun alati küsige konkreetses olukorras (facebooki grupis). Kui ei küsi, ei tea me, et toetust on vaja :) Paremat toetussüsteemi/kogenud grupijuhti. Võtame luubi alla grupijuhid aastal 2016, ning planeerime pakkuda võimalust, et grupijuhid saaksid täiendkoolitust/toetust kuidas gruppi ette valmistada ja toetada noortevahetuses. Näiteks ka kriisiolukorras või projekti eelsetes/järgsetes tegevustes. Piletitega tegelemine peale projekti lõppu. See küsimus on veidi ebaselge, sest tavaliselt ei ole vajalik piletitega tegelemine peale projekti, sest kui piletid/pardakaardid on elektroonilised, siis ei pea mitte midagi posti teel saatma. Seega planeerime tõsta osalejate teadlikkust online teenustest (lennukiga lennates online check-in, bussipiletite ostmine veebist jne) - sest roheline mõtlemine ja paberdokumentide vältimine võimalusel on oluline, ning üldjuhul ei ole vaja paberpardakaarte (kuigi paljud korraldajad ekslikult arvavad, et on). Üritame tõsta ka korraldajate teadlikkust selles osas :) Parem projekti kvaliteet/tagasiside eelnevate projektide osas. Projektide kvaliteeti meie ei saa määrata, sest see sõltub kohapealsetest korraldajatest ning samas ka konkreetsest Eesti tiimist, kes antud projekti läheb. Kui majutus/söök on pigem vastuvõtjate korraldada, siis noortevahetuse programmi õnnestumine oleneb ka väga suuresti osalejatest (s.h. Eesti osalejate aktiivsusest, motivatsioonist ja soovist ise teha asju ja aidata kaasa projekti eesmärkide saavutamisele). Seega on väga raske teada meie poolt ette, mis on "projekti kvaliteet" enne projekti toimumist. Samuti igal osalejal on projektidele oma ootused, mis ühe jaoks oli elu parim projekt, võib teise jaoks olla mõttetu ajaraiskamine. Selleks, et asjast mingit aimu saada, palume osalejatel alati ära täita iga projekti kohta tagasiside vormi, mille tulemusi oleme jaganud ka sama korraldajate uutes projektides osalejatele. Hetkel on meie projektide arv siiski nii suurelt kasvanud, et ca 90 % on uusi projekte, seega peaaegu iga kogemus on uus. Samas kui tagasisidest tuleb välja, et kogemus oli tõesti halb, siis muidugi me enam antud partneriga koostööd ei tee. Kui meil on juba aimu, milline on projekti sisu, siis me proovime valida ka osalejaid vastavalt sellele, et osalejate motivatsioon läheks kokku projekti tegevustega. Projekt, mis võib vastata esimest korda projekti mineja kõikidele ootustele, ei pruugi vasta kogenud noorsootöötaja ootustele ja vastupidi. Kokkuvõttes, omalt poolt jätkame projektide kvaliteedi jälgimist, ning jagame tagasisidet projektide kohta, kus meie osalejad käinud on. Siinkohal vajame ka projektides osalejate abi - kui oled osalenud, anna teada, kuidas sinu kogemus oli, et ka tulevikus teised teaksid! :) Projektide kvaliteedi lubame aga tagada 100 % kõigis projektides Eestis, ehk projektides, mis on reaalselt meie poolt korraldatud :) Kontor. Kontor kuulub meie pikema aja plaanidesse, sest ilmselgelt peab selle jaoks koguma küllaltki palju ressursi ja samuti kui on kontor, siis peaks keegi seal ka kohal olema (muidu pole väga mõtet). Aga mõte meeldib meile, ja ka paljudele vastajatele, seega see on üks suuremaid eesmärke. Kuni meil kontorit ei ole, plaanime siiski korraldada kohtumisi ja üritusi tehes koostööd teiste organisatsioonide ja kohtadega, kus ruumid on olemas :) Infotunnid. Võtame plaani järgnevad tegevused:
Seiklejate Vennaskonna üldised infotunnid (võimalused, kandideerimine, osalemine jne)
EVS infoüritused (eelnevate vabatahtlike kogemuse jagamine, kuidas ise minna jne)
Grupijuhtide ettevalmistus/koolitus
Hetke seisuga planeerime üritusi nii Tartus kui Tallinnas, tulevikus võib neid tulla ka mujalgi. Võimalust vältida osalustasu /või et organisatsioon ostaks piletid. Oleme planeerinud, et osadel projektidel on vabatahtlik osalustasu, mis tähendab, et osalejad maksavad niipalju kui neil on võimalik (st kui ei ole võimalik, ei pea maksma). Samuti kui inimene on valmis panustama vabatahtlikuna (nt partnerlusi sõlmides) on tal võimalik vabaneda osalustasust (vt selgitust allpool). Kõigile osalejatele pileteid ei ole võimalik kuidagi osta, sest nagu me eelnevat analüüsime, läheb piletitele rohkem kui 100 000 € aastas. Seega üritame leida lahendusi neile, kes mitte kuidagi ei saa ise osta pileteid. Siinkohal näeme mitut lahendust:
Aitame leida võimalikult odavad piletid. Kui pileti omakulu on 200 € asemel 50 €, on paljudel väiksemat summat leida palju lihtsam
Loome võimaluse toetada Seiklejate Vennaskonda läbi annetuste, et näiteks juhul kui keegi soovib toetada sellise "fondi" loomist, kust saaks raha kasutada piletite ostmiseks vähemate võimalustega noortele, on võimalik seda initsiatiivi toetada (ja raha kasutatakse ainult selleks, milleks ta ette nähtud on). See võtab muidugi ilmselt aega, kuid kui alguses saame aidata piletid osta paaril noorel, ka see on algus. Kui soovid toetada reisifondi, saab annetuse teha siia: Seiklejate Vennaskond EE887700771001423025(lõime eraldi konto). Sama fondi saaks kasutada ka juhul, kui reisikulude laekumine tõesti venib pikaks (a la 6 kuud või rohkem).
Personaalne nõustamine - kui keegi ei saa tõesti pileteid osta, siis esimene lahendus on kirjutada meile ja saame arutada erinevaid võimalusi, kuidas probleemi lahendada. Näiteks Tartus sissekirjutatud noortel on võimalik toetust saada ka kohalikust omavalitsusest, sarnane võimalus võib olla olemas ka mitmetes teistes omavalitsustes.
Kiirem suhtlus. Omalt poolt planeerime veenduda, et meie suhtlus oleks efektiine, ning vastused tuleksid kiiremini. Samuti soovime vältida tehnilisi probleeme, mis meil eelmine aasta esinesid. Samas tavaliselt on meil pigem probleeme sellega, et vastused korraldajatelt välisprojektides on aeglased. Sellega on raskem midagi teha, sest suhtlusstiil sõltub pigem riigi kultuurilistest eripäradest, ning kui eestlased ootavad väga kiiret reageerimist, siis kohalikud teevad asja ikka omas rütmis. Organisatsiooni tutvustus. Teeme valmis. Samuti koostame lingikogu, kust saab kasutada materjale Eesti õhtu jaoks :) Läbipaistvus. Kõik meie aruanded on avalikud, ning kindlasti anname iga uue aasta alguses aru, kuidas eelmisel aastal raha kasutati, samas teeme ka uusi küsitlusi ja uurime, kuidas inimesed meie pakutuga rahul on ja mida võiks muuta ja teisiti teha. Siinkohal suur aitäh kõigile, kes täitsid selle küsimustiku, sest see aitab meil analüüsida nii organisatsiooni, kui viia läbi uusi muutusi ja seada uusi eesmärke. Tagaside on alati väga oluline, ja selleks, et asju teha paremini, on kõigepealt vaja teada, mis on praegu hästi ja mida peaks muutma.
Mis siis saab osalustasudest?
Peale põhjalikku tagasiside analüüsi otsustasime, et osalustasude puhul teeme kolm varianti:
Vabatahtlik osalustasu - projektil on vabatahtlik osalustasu, mis tähendab, et osalejad võivad maksta nii palju, kui neil on võimalik / nad saavad. St. osaleja ise otsustab, kas tal on võimalik maksta osalustasu, ja kui palju ta on valmis maksma. Minimaalselt ega maksimaalset piiri ei ole. Usume, et tegelikult on osalejad ka täiesti vabatahtlikult valmis panustama, et aidata katta organisatsiooni kulusid. Samas need, kellel tõesti võimalik ei ole, ei pea maksma.
10 € osalustasu.
20 € osalustasu.
Osalustasu määramine oleneb konkreetsest projektist ja määratakse iga kord eraldi. See on selleks, et saaks arvesse võtta nii projekti liiki, teemat, toimumiskohta kui ka rahalisi tingimusi. Näiteks saab arvestada ka seda, kellele projekt suunatud on, või millised on muud kulud seoses projektiga (kas reisikulud katavad projekti 100 % või mitte).
Mis on lahendus, kui ei taha osalustasu maksta? Üheks heaks lahenduseks on ise partnerluse sõlmimine. Loomulikult kui oled ise sõlminud partnerluse antud projektis osalemiseks, siis saad ise osaleda osalustasuta. Kui sa antud projektis ise osaleda ei saa, siis saad koguda endale tulevikuks tasuta osaluse samasuguse osalustasuga projektis. St näiteks ütleme, et sõlmid eduka partnerluse noortevahetuse jaoks Itaalias ja projekt saab rahastuse. Kahjuks sulle endale ei sobi kuupäevad, ja saa ei saa antud projektis osaleda (antud projekti osalustasu on muidu 20 €, kuid sulle oleks tasuta). Seega järgmine kord 20 € osalustasuga Hispaania projekti kandideerides sa osalustasu maksma ei pea. Seega, kes sõlmib aktiivselt partnerlusi, saab osaleda ikka ilma osalustasudeta. Loodame ka, et see initsiatiiv aitab meil tulevikus kaasata rohkem partnerluste sõlmijaid :) Ka üldise süsteemi puhul on erandid võimalikud, ning võib juhtuda, et muudame süsteemi tulenevalt sellest, kuidas see toimima hakkab.
Uurimisel: võib olla võimalik, et meil õnnestub taotleda lisatoetust Tartu linnas sissekirjutatud noortele, et aidata vähemate võimalustega noortel osta pileteid või vältida osalustasu. Hetkel on variant uurimisel, teavitame kandideerijaid, kui see võimalus teostub :)
Ma ei saa projektis osaleda, kas saan osalustasu tagasi?
Üldjuhul me osalustasu ei tagasta. Soovime, et osalejad mõtleksid põhjalikult läbi, kas neil on võimalik osaleda (kas saab koolist ära, kas vanemad lubavad, kas reisimarsruut sobib jne) ning teeksid seda enne osaluse kinnitamist. See paneb ka väikese vastutuse osalejale enne kinnitamist uurida, kas ta ikka päriselt saab/tahab osaleda. Seega makstud osalustasu me ei tagasta ega ei kanna üle teisele osalejale/järgmise projekti jaoks.
Erandiks on olukord, kus projektis osalemine ei ole võimalik osalejast mitte sõltuva teguri tõttu. Näiteks osaleja jäi haigeks vms. Sellisel juhul palume edastada osalustasu tagastamiseks digitaalselt allkirjastatud avalduse ja lisada sellele arstitõend.