​Maa, mis kannab sind läbi mägede, läbi väikeste külade, natuke isegi nagu ajas tagasi. Maastik annab inspiratsiooni ja loodus kujundab ehtsat autentset maalähedust, mida võib näha ja tajuda isegi õhust – tõelised külad ja väikelinnad, mille kogukonnad kokku hoiavad. See on Rumeenia.
Noortevahetus Rumeenia mägede vahel Poiana Negrii’s on üks võimalus kogeda väga paljut väikse aja jooksul: kohalik kultuur, ajalugu, loodus, inimesed üle kogu Euroopa, positiivsed emotsioonid, uued teadmised ja kogemused. Ja see kõik käib lihtsalt.
Minu teekond noortevahetusse sai alguse sellest, et olin end juba kord usaldanud Seiklejate Vennaskonna kätesse seoses Euroopa vabatahtliku teenistusega ja teadsin, et see organisatsioon teeb omalt poolt kõik, et viia läbi väga häid projekte. Kandideerisin noortevahetusele siis, kui leidsin selle aja ja teadsin, et saaksin minna. Tahtsin väga. Ja saingi.
Asi saab alati alguse mõnest paberist, lennupiletitest ja see ongi põhimõtteliselt kõik – siis tuleb asjad pakkida ja kohale minna ja ülejäänu – majutus, söök, tegevused võimaldatakse osalejale ja siis jääb vaid üle olla osavõtlik.
Igal noortevahetusel on oma teema ja meie teemaks olid tervislikud eluviisid, mis tähendab seda, et 10 päeva jooksul kogunesid inimesed viiest erinevast riigist (meie puhul Rumeenia, Hispaania, Leedu, Horvaatia ja Eesti) ja tutvusid omavahel, mängides erinevaid tutvumis- ja grupitöö mänge. Seejärel mindi juba teema – tervislike eluviiside juurde, millele läheneti loovalt, nii et kõik said jagada oma teadmisi ja samal viisil ka teistelt õppida. Igal päeval oli erinev teema, erinev lähenemine, et miski poleks üksluine. Näiteks tegime filme, brošüüre, mängisime spordimänge, valmistasime käepärastest vahenditest tervislikke snäkke jne. Õhtuti aga tutvustasid osalejamaad oma maa kultuuri, huvitavaid fakte ja sööki ja nii mõnigi õhtu (no tegelikult suurem osa) lõppes koos tantsimise või seltskonnamängudega. Aga loomulikult anti aega ka omaette olemiseks, kui seda peaksid tahtma.
Kogu kogemust ilmestas väga hästi see, et kõik oli tehtud nii mugavaks – sul oli nii kohalik transport, majutus, söök, tegevused, et oli väga lihtne elada päevakava järgi ja avastada uusi põnevaid asju nii enda kohta kui ka teiste inimeste, kultuuride kohta.
Loomulikult ei olnud noortevahetus vaid 10 päeva toas istumine, vaid käisime ka kohalikus väikelinnas, matkasime läbi pori, lume ja tormi 1852 m kõrgusele, mis oli kindlasti äärmiselt meeldejääv kogemus ning samuti leidsin mina ka hetki iseendale, et käia jalutamas külade ja mägede vahel täiesti üksi, mis taaskord sidus mind selle paigaga täiesti omal moel ja isiklikul tasandil.
Kohalikust söögist ja kultuurist, mägedest ja õhust võiks kirjutada nii mõndagi, kuid jätkasin selle teksti lugeja enda välja uurida, sest Noortevahetusega reisimine annab sulle võimaluse reisida mugavalt, turvaliselt ja näha kohti, mida võib-olla omal käel reisides mitte kunagi ei näeks. 

Projektist tegi kokkuvõtte Jaanika Siimets.  

​Vaata veel infot projekti kohta SIIN. 

Märtsis toimus looduskaunis Poroninis keskkonnateemaline noortevahetus „Keep it green! Vol.2“. Osalejad olid kohale tulnud Poolast, Eestist, Leedust, Kreekast ja Horvaatiast. Projekti jooksul sai tehtud mitmeid keskkonnateemalisi presentatsioone, kavandatud ökomaja, joonistatud postreid ja palju muud. Huvitav oli võrrelda Eestit teiste riikidega ja tõdeda, et meie riik on ikka võrdlemisi roheline.
Lisaks õppisime läbi kultuuriõhtute tundma ka teiste riikide kultuuri, rahvustoidu ja traditsioonide kohta. Enamjaolt ei puudunud kultuuriõhtute kavast ka üks korralik tants. Nii sai jalga keerutada küll Kreeka kui ka Leedu muusika saatel.
Töötubade ja presentatsioonide kõrvalt ei puudunud ka kohalike vaatamisväärsustega tutvumine. Esimese väljasõiduna sõitsime lähedal asuvasse linna Zakopanesse, kus anti meile ka võimalus sõita üles mägedesse. Kuna sel päeval sadas veel laia lund, siis tekkis mägedes tunne, nagu oleks tõelisesse talvevõlumaale sattunud. Külma vastu võitlemiseks proovisime kohalikku Grzaniec`i ehk kuuma veini. Teine väljasõit oli Tatra mägedesse, kus ootas meid ees 20 km pikkune matk Morskie Oko järve juurde. Sealne vaade oli hingematvalt ilus. Pärast väsitavat matka oli võimalus minna lihaseid lõdvestama termaalbasseinidesse.
Kokkuvõtvalt oli tegemist väga hästi organiseeritud ja huvitava noortevahetusega, mille jooksul sai veel tutvutud nõnda paljude kohalike vaatamisväärsustega. Minul jäi tervest projektist ainult positiivsed mälestused.
 
Projektist tegi kokkuvõtte Caroline Männik. 

​20.-27. veebruar 2016 toimus Türgis Aksaray linnas Erasmus+ koolitus “Europe meets in Aksaray for people with fewer opportunities”. Koolitus tõi kokku aktiivsetd eurooplased, kes töötavad erivajadustega inimestega või on teemast huvitatud. Eestit esindasid Merili Vasser, Triinu-Liis Paabo, Grete Vaalma ja Aivar Pärn. Koolitusel osalesid peale meie veel Bulgaaria, Horvaatia, Hispaania, Rumeenia, Kreeka ja korraldajad Türgi NGO-st, kokku oli meid 35.
Projekti põhiteemaks oli erivajadused linna keskkonnas, kus kasutati mitteformaalse õppimise meetodeid nagu presentatsioonid, grupitööd, rollimäng, videod jne. Tegemist oli nö follow-up koolitusega, mille esimene osa toimus varem Erzurumi linnas.
Antud projekt oli eriline ka selle poolest, et kõige noorem osaleja oli 19 ja vanim 60ndates. Koolitusel osales mitu inimest, kes ise töötavad erivajadustega inimestega ning neilt õppisime palju uut ja kasulikku. Vaatasime kurtidele mõeldid filmi, mis oli hariv ning toimus orienteerumine linnas. Leian, et Eestil on ühtteist, mida Türgilt kui ka teistelt partner riikidelt õppida erivajadustega inimeste abistamise osas. Tutvustasime teistele osalejatele, mis on meie pealinnas ära tehtud ja tegemisel, et toetada erivajadustega inimesi linna keskkonnas.
Esimesel õhtul toimus tutvumine ja mängud, mis liitis kohe inimesi ning tekitas vaba õhkkonna. Seitsme päeva jooksul jõudsime linna avastada ja leida probleemseid kohti erivajadustega inimestele. Samuti käisime lähedal asuvas Kapadookias kauneid haldjamaju vaatamas ning saime kätt proovida keraamika valmistamisel. Külastasime ka kohalikku kooli, kus lapsed olid meiega suheldes ääretult rõõmsad, et said oma inglise keelt harjutada. Lisaks kohtusime linnapeaga, kes lubas linna muuta rohkem erivajadustega inimeste sõbralikumaks.
Kõige eredamalt on meeles meie kultuuriõhtud, kus esimene õhtu tutvustasime oma rahvuskultuuri ja toitu. Kõik olid palju kohalikku sööki ja jooki kaasa võtnud ning õhtut oli vaatama tulnud ka ühe korraldaja sõbrad-tuttavad. Teine õhtu kuulus eraldi Türgile, kus organiseerijad tutvustasid oma kultuuri ning toitu. Pakuti Türgi suupisteid ja jagati Aksaray linna kohta infot samuti esinesid meile kohalikud muusikud.
Meie Türgi korraldajad olid asjalikud ning koolituse päevad olid sisukad ja huvitavad. Projekti lõpus saime omale Noortepassi ning koostasime koolituse kohta raporti meie tegevusest. Minule ja Triinule polnud Türgi külastus esmakordne kuid sellele vaatamata oli meie projekt vahva ja meeldejääv. See tekitas soovi riiki kindlasti veel külastada kuna nädalaga ei jõua nii mitmekesist kultuuri korraga endasse ammutuada. Aivar ja Grete, kes osalesid Erasmus+ projektis esmakordselt jäid koolitusega väga rahule. Kindlasti soovitan kõigil osaleda mõnel noortevahetusel kuna see avardab silmaringi ning loob palju uusi tutvusi. 
Vaata veel pilte projektist SIIN. 
​
Projektist tegi kokkuvõtte Merili Vasser.