|
Kooliaasta lõpus tekkis mõte ise loobuda õpetaja rollist ja pikendada oma suve koolitusega välismaal. Minu suurimaks kriteeriumiks oli teema ehk siis soov oli leida mingi koolitus või konverents, mis oleks kuidagimoodi seotud kliimamuutustega. Selline ideaalne teema leiduski kui uurisin Seiklejate Vennaskonna blogi, mistõttu maandusin „RESILIENS“ koolitusele Prantsusmaal, Fayssacis. Teele asusin Prantsusmaale juba 14.07, kuna Eestist Lõuna-Prantsusmaale minek pole just kiviga visata. Ent seetõttu sain avastada imearmast Toulouse`i, kus minu saabumise puhul oli alanud ebatavaliselt kuum ja pikk kuumalaine. Olles näinud ära kaunid kirikud, kirkad pargid ja maitsvate roogadega kohvikud, viis mu teekond mind järgmisel päeval Fayssaci. Olimegi Fayssaci`s 15.07 kuni 22.06 ehk plaanis oli kenasti Võidupühaks ja Jaanipäevaks koju jõuda. Esimese asjana projekti asukohta kohale jõudes vaimustas meid kõiki, nii mind kui ka hispaanlasi, kreeklasi, prantslasi, sakslasi kui ka ungarlasi, suur bassein meie väikese maavilla kompleksi ees. See oli koht, kus me järgneva nädala jooksul jälle ja jälle lohutust ning meelelahutust saime. Olles ära kuulanud vajaliku info projekti kohta ja valinud välja toad meile näidatud kolmes majakeses, saime asuda üksteisega tutvuma. Minu rõõmuks oli mitmeid inimesi, kes rääkisid ka saksa keeles, nii Saksamaad esindavad sakslased kui ka süürlane ja iraaklane rõõmustasid mind nädala jooksul valmisolekuga minuga saksa keelt harjutada. Koolituse raames sai uurida ökoloogilisi muutuseid põhjustavaid elemente mitmest erinevast nurgast, meetodid probleemi käsitlemiseks oli mitmekülgsed ja lõbusad, hoolimata teema tõsidusest. Esiteks mängisime mulle varasematest koolitustest tuttavat „Climate Fresk“ mängu, kus tuli leida seoseid probleemide ja tagajärgede vahel looduses ning inimelu mõjutavates sündmustes. Küll aga uurisime ka iseseisvalt näiteks mere või õhu saastatust ja väljendasime uusi teadmisi ning mõtteteri nii näidendeid tehes kui ka loodusest leitud materjalidest tehtud kunsti abil. Nädala jooksul pidasime paljusid arutelusid nii omavahel kui ka väljaspoolt külalistega, eriti põnev oli vestelda kliimaaktivistidega, kes on aastakümneid silmas pidanud Prantsusmaa elukeskkonna heaolu. Oma tegevustes mõtlesime ka tulevikule ja arutlesime ideaalse linna üle ning hiljem ka valmistasime ideaalse linna makette käepärastest materjalidest. Minu rõõmus sain oma grupiga, kes koosnes hispaanlastest ja ungarlastest, disainida ümber oma pikaaegset elukohta Tartut, mis tegi ülesande veelgi põnevamaks. Kokkuvõtteks saime mõelda, kuidas me ise saame muutustele kaasa aidata nii süsteemi siseselt kui ka väliselt. See oli päris motiveeriv, et julgemini hakata kliimamuutuste teemaga tegelema nii koolis kui ka väljaspool kooli. Pean ütlema, et nii meelelahutuslikku aga samas huvitavat koolitust ei osanud oodata, minu lootused saada inspiratsiooni tööks õpilastega said täidetud mitmeti, nii suure ürituse korraldusliku ja läbiviijate suhtlemisoskuste poolelt kui ka sisu osas tekkis paar ideed, mida ise võiks mugandades ka õpilastega katsetada. Jääb vaid tänada Seiklejate Vennaskonda võimaluse eest koolitusele minna ja ViaBrachyt koolitust korraldamast!
0 Comments
08-16.06 toimus Türgis, Bolus noortevahetus teemal “Plastic Lives”. Nagu projekti nimi ütleb, oli projekt keskkonna teemaline, täpsemalt millised plastiku kasutamisest tulenevad probleemid ühiskonnas on ning millised võiksid olla lahendused. Projektis osales viis riiki (Eesti, Leedu, Itaalia, Hispaania ning Türgi) ning kokku umbes 30 inimest. Nädal oli tihe ning üritusi ja tegemisi palju. Samuti toimusid peaaegu iga päev kultuuriõhtud, kus erinevad riigid tutvustasid enda rahvustantse, muusikat, toitu ja jooke. Eestist haarasime kaasa suitsujuustu, musta leiba, kalja, Vana-Tallinna likööri, kohupiima pannkooke ja muidugi hunnikuga Eesti komme. Iga hommik algas meil “energizer” mängudega, et saada kehad liikuma ning et päev algaks lõbusalt. Peale seda tegelesime erinevate plastiku ja keskkonna teemaliste grupiülesannetega. Näiteks oli võimalus külastada ka kohalikku põhikooli, kus mängisime õpilastega erinevaid prügiteemalisi mänge ning lõpuks joonistasime koos nendega riidest kottide peale - neid said lapsed endale jätta. Samuti käisime pargis prügi korjamas ning pärast ehitasime korjatud plastikust kaks skulptuuri. Lisaks toimusid väljasõidud ajast puutumata jäänud Türgi väikelinna ja kohalikke seas populaarse järve äärde, kus osalejad said tutvuda Türgi inimeste argieluga pisut lähemalt. Mai lõpus (19.-26.mai) toimus Gran Canarial üli vägev projekt teemal “ROOTS”. Projekt toimus väikses külas nimega Valsequillo, mis oli ümbritsetud väikestest valgetest majadest, mitmetest maasikapõldudest ja armsatest inimestest, kes kõik võtsid meid vastu justkui nad tunneks meid juba aastaid. Ööbisime Valsequillo’st 23 minuti jalutuskäigu kaugusel mäe otsas, kust oli võimalik näha kogu ümbritsevat hingematvat maastikku ja kus tuul oli vahel nii tugev, et tekkis tunne, et tuleks kivid igaks juhuks taskusse panna. Projekti eesmärgiks oli tutvustada enda traditsioone ja kombestikku, ning seeläbi avardada noorte silmaringi. Kuna teema oli niivõrd laialdane, saime üksteist harida nii kultuuri, muusika, kommete, toitude, tantsu kui ka erinevate mängude näol. Tegevust jätkus terveks nädalaks ning viibimine Gran Canarial oleks võinud kesta kauem. Meeldejäävamateks hetkedeks projektis oli: Las Palmas’e külastus, kus Hispaania grupp korraldas meile “aardejahti”. Aardejahi eesmärgiks oli tutvuda erinevate vaatamisväärsustega Las Palmas’es ja püüda pildile iga vaatamisväärsuse juures ka mõni tore kohalik. Sellel konkreetsel pildil nägime taamal istumas kolme toredad vanapapit, kes olid tulnud nautima ilma ja seltskonda. Oleks patt olnud nendega mitte pilti teha ja meie rõõmuks olid nad ka kohe nõus. Projekti teisel päeval külastasime randa. Nagu ikka Eurooplastele kohaselt, ei osanud pooled meist aimatagi, mida tähendab tegelikult viibida päikesele niivõrd lähedal, kus UV on 11. Järgmise kolme tunni jooksul oleksid pooled meist saanud korraldada kostüümipeo teemal “Lobsters”. Sellegi poolest oli tore üksteisega rääkida tühjast-tähist ja nautida tavapärasest soojemat kliimat, et tulla tagasi Eestisse ja mõelda, millal see ükskord ka siia jõuab. Muidugi ei saa unustada neid meeletuid õhtuid ja üksteise seltskonda, mis selle projekti niivõrd meeldejäävaks muutis. Õhtud möödusid mängides, tantsides ja muljetades ning peab mainima, et meie projekti sattusid küll vaid ainult superstaarid. Polnud üldse veider, et me 12-kesi pisikesse wc-sse ära mahtusime, sest häid lambaid mahub alati ühte kohta palju. Riikide tutvustamise päeval saime teada, millisena näevad teised rahvused eestlasi ja ütleme nii, et väga mööda ei pannud keegi. Kui järgmisel aastal eurovisioonile minek, siis peaksime tutvustavas klipis kindlasti sauna ja seente söömist propageerima. Samuti saime maitsta kõikide osaleja riikide rahvustoite ja kui keegi teist ostsustab mõne projektiga liituda siis võtke kindlasti lademetes põdravorsti kaasa :) Viimasel päeval oli võimalus kõigil avastada veel kohti, mida polnud näinud. Meie grupp otsustas võtta ette ringreisi ja sõita mägedesse. Kohale jõudes tabas meid südamerabandus, sest olime jõudnud reaalselt taevasse, kus kasvasid üle kolme meetri kõrgused tillid ja osoonimürgitus tabas meid kümnekordselt. Projektis osalesid Hispaania, Slovakkia, Rumeenia, Poola ja muidugi meie, Eesti. Paljude jaoks oli noortevahetuses osalemine esmakordne ja ülimalt tore oli näha, kuidas kõik osalejad juba esimesel päeval leidsid ühise keele ja suhestusid ülimalt hästi. Pilte ning emotsioone, mida jagada oleks, on meeletult palju. Eriti suur suur tänu läheb meie ülimalt vägevale projektijuhile Juan Francisco’le, kes oma elutarkuse ja soojusega võitis kogu grupi südamed. Projekt ületas kõik meie ootused ja oleme kogemuse võrra jälle rikkamad! From 28.05-04.06, a fantastic team of 1 lonely Estonian took part in a training course named "DIGI Tools and instruments for Better Youth Work" in Finland Turku. We had a small group of individuals representing Finland, Italy, Turkey, Bulgaria, and Romania. There were also people from Somalia, Pakistan, India, Russia, and Iran. During this training course, we spent little to no time playing icebreakers and energizers. We jump directly into the core of the topic right away. During the first few days, the focus was on social aspects of feminism internet, overall ideas about privacy, and what power giant corporations have over the data that we think is private. In the beginning, we also had a study visit to Turku University of Applied Sciences, where we had an opportunity to listen in on a lecture given by a specialist who works in the field. During this, we were introduced to the leading digital threats identified by the European Union. After the halfway point, we got into the exciting part. We started learning and talking about all the possible tools to increase your safety on the internet. Especially from the perspective of human rights defenders from countries in war zones. The main tools I am taking away from this project are:
This is just a small list of everything that was covered to learn more visit https://www.privacytools.io/. The most significant part of internet security is to use the minimum amount of security necessary for your situation. This comes from the fact that the more you use, the bigger the chance the government will put you under surveillance. 17.05 - 24.05 toimus Hispaanias, Guijo de Ávilas Erasmus+ noortevahetus ,,Enjoy as a volunteer improving your environment’’. Projekti teemaks oli vabatahtlik töö kohalikes mittetulundusühingutes. Projektis osales kokku 34 noort Eestist, Leedust, Tšehhist, Hollandist, Suurbritanniast, Rumeeniast, Horvaatiast, Portugalist ja Hispaaniast. Esimesel päeval käidi üheskoos kohaliku järve äärt prügist koristamas. Prügi sai väikse ala peale kokku päris palju ning sündmust käis kajastamas ka kohalik meedia. Pärast ühist jõupingutust peeti järve ääres piknikku. Ülejäänud projekti ajaks jaotati kogu grupp viieks ja igal päeval oli igal grupil erinev tegevus. Õhtud lõppesid ühiste kultuuriõhtutega, kus igal õhtu ühe kuni kahe riigi esindus esitles oma kultuuri läbi mängude, muusika, tantsu ja toidu. Päevaste tegevuste hulka kuulus näiteks külastus loomade varjupaika. Vabatahtliku tööna sai varjupaika aidata nii puuride puhastamise, koerte pesemise kui ka lihtsalt loomadele seltsi pakkumisega. Igal grupil oli ka üks päev, külastamaks lähimat linna - Salamancat. Sealse vabatahtliku tegevusena käidi puuetega inimestega vabaajategevusi kaasa tegemas. Näiteks üks grupp käis ühel päeval korvpalli mängimas, teine grupp teisel päeval muusikatöötoas trumme mängimas. Veidi jäi aega ka linna peal ringi vaatamiseks. Sõltumata vähesest ajast, jõudis Salamanca paljudele südamesse pugeda. Tegu on tõepoolest väga armsa ja kultuuririkka linnaga, mis pakatab ajaloost ja imeilusast arhitektuurist. Linna südames asub ka Hispaania vanim ja Euroopa vanuselt neljas ülikool. Kuna projekti toimumispaigaks oli suur kämpingute kompleks järve ääres, kus olid olemas ka kajakid ja kanuud, siis igale grupile oli ette nähtud üks pikem päeb kajakimatkaks. Sõltuvalt päevast käisid osad grupid järve lõuna poolt avastamas, teised põhja poolt. Aerutamist tuli kokku pea 4-5h ja kuigi tagasisõit oli üsna väsitav, oli seiklus igati meeldejääv. Adrenaliini jahtivate aerutajatega käidi ka järve lõpust edasi mineva jõe peal, kus sai väikesest kärestikust alla sõita. Nii mõnigi kajakk käis ka ümber, aga meelt see kellelgi ei morjendanud. Kes kärestikust alla ei sõitnud, sai taga ajada ümber läinud kajakkidest välja kukkunud sandaale ja kaotatud aere. Üheks tegevuseks oli ka purjetamine järvel. Kui enamikel päevadel oli ilm üsna tuulevaikne ja sõit rahulik, siis viimase päeva grupp sai suurepärase purjetamise ilma osaliseks. Oli nii tuult kui ka adrenaliini. Pidi tunnistana, et purjetamine on palju keerulisem kui esmapilgul tundub, aga samas väga põnev. Igale grupile oli ka jäetud üks vaba päev, mille võis sisustada nii nagu iga üks ise soovis. Paljud kasutasid seda aega, et valmistada film viimasel päeval toimunud Oscarite õhtuks. Filmi teema oli vabalt valida. Loomingust inimestel igatahes puudu ei tulnud ja noortevahetuse lõpuks valmis 5 humoorikat 2-3 minutilist filmi seebiooperitest muusikavideote ja filmitreileriteni välja. Lõppkokkuvõttes jäime kõik projektiga väga rahule. Korraldusmeeskond oli ka mega tore. Meie soovitame omalt poolt kõigil vähemalt korra elus ühel noortevahetusel osaleda. Sellised projektid rikastavad nii uute sõprade, kogemuste kui ka mälestustega, mis jäävad saatma kogu eluks. Mai teises pooles toimus noortevahetus Ludbregis, mis on üks väike linnake Horvaatia ja Ungari piiri lähedal. Ludbregi elanikkonna suurus oli 3500 inimest ja seda väidetakse olevat maailma keskpunkt. Noortevahetuse teemaks oli “EcoIT”, mille põhifookuseks oli jätkusuutlikkuse ja infotehnoloogiliste lahenduste ühendamine erinevates ettevõtlusvormides. 40 osalejat tuli kohale 6 erinevast riigist - Eesti, Poola, Itaalia, Hispaania, Horvaatia ja Türgi. Noortevahetus toimus 23. maist 31. maini. Projekti tegevuskava koosnes erinevatest jätkusuutlikkuse ja IT-lahendustega seotud tegevustest, mille eesmärgiks oli analüüsida ja rakendada erinevaid võimalusi, kuidas me saaksime kahte osapoolt ühendada. Tegime mitmeid huvitavaid rühmatöid: keskkonnaga seotud väljakutsete lahendamine, ringmajanduse rakendamine igapäevaelus ja ettevõtetes, üleüldiste infotehnoloogiliste võimaluste kaardistamine. Me tegime ka mitmeid külastusi erinevatesse kohtadesse, mille puhul saime nii Ludbregis käia vaatamas prügisorteerimismehhanisme ja kohalikus noortekeskuses robootikatunnis kui ka tutvuda lähimas suuremas linnas Varaždinis innovatiivse tehnopargiga. Varaždinis saime veeta terve päeva, kus pidime täitma meile ette antud ülesannet - milleks oli “paper clip challenge”. Leidsime palju uusi mõttekaaslasi ja sõpru, keda ootame väga Eestisse. Eestlastel ei jää see kindlasti viimaseks projektiks ning saime palju inspiratsiooni. Eks näis, kas korraldame ka Eestis sarnase projekti ;) |
ProjektiblogiProjektikogemused alates 2021-st aastast. Archives
July 2024
Categories |
RSS Feed
