|
One of Us, 13.03 – 22.03.2025, Pervolia, Küpros Noortevahetus „One of Us“ oli suurepärase töö ja puhkuse tasakaaluga professionaalselt korraldatud projekt. Korraldav organisatsioon Youth ENAAL paistis silma suure kogemuse ja kõrge tasemega. Tundsin, et osalejate vajadused ja heaolu on korraldajate jaoks prioriteet number üks. Projekti põhiteemaks oli võrdõiguslikkus ja töötubades tegelesime aktiivselt diskrimineerimise äratundmise, kultuurilise mitmekesisuse, stereotüüpide, rassismivastase mõtteviisi kujundamise, demokraatlike väärtuste ja kaasatuse süvendamise, inimõiguste ning kriitilise mõtlemise olulisuse teemadega. Töötoad olid kaasahaaravad, mängulised ja mõtlema panevad. Tegevustena viidi läbi erinevaid rollimänge, filmisime videoklippe, saime näidelda, arutleda gruppides, mängida teemakohaseid lauamänge jpm. Osalejatele võimaldati peale lõuna- ja õhtusööki ka vabaaega, et vajadusel järgnevateks töötubadeks ja kultuuriõhtuteks ette valmistada, ümbrusega tutvuda või toimunud tegevustest taastuda. Kahel päeval toimusid väljasõidud erinevatesse linnadesse, mille käigus tutvusime kohaliku eluga, külastasime ajaloolisi paikasid, muuseumit ja kunstigaleriid. Eramus+ noortevahetus „One of Us“ oli üldise meeleolu, töötubade, osalejate, korraldajate, asukoha ja toitlustuse osas kindlasti üks minu lemmikuid ja meeldejäävamaid projekte. Aitäh! Korraldajate Instagram: https://www.instagram.com/youthenaal?utm_source=ig_web_button_share_sheet&igsh=ZDNlZDc0MzIxNw==
0 Comments
Külastasime Hanna ja Eliisega imermsat küla San Lorenzo de El Escorial, Madridi külje all, kus läbisime teatraalse liikumise treeningprogrammi. Meie tunniplaan oli päris intensiivne, kuid aega jäi ka väikse linna avastamiseks ning väljas käimiseks. Grupi suurus oli 24 inimest pluss meie õpetajad. Õppisime kuidas kasutada iseenda keha, ruumi, tunnetada teisi ning teha paremat koostööd. Meisse suhtuti väga lugupidavalt ning meilt oodati teatud iseseisvust. Nooremad osalejad oleksid soovinud veidi rohkem arutelu programmi alguses, et mida me hakkame tegema, kuidas, kes mida sellest programmist saada soovib jne. Aga veidi vanemad osalejad tegid selliseid jutuajamisi juba iseenest ja omakeskis. Eks siin tekkis veidi lahkarvamusi, aga need käivad ka iga projektiga kaasas. Treeningu tingimused olid kõik väga kenad: ilus asukoht, puhas, pakuti süüa ning jäi aega ka puhkamiseks. Treeningprogramm on ikkagi erinev noortevahetusest ning osadele tuli see üllatusena, et oma riigi tutvustamiseks nii vähe aega anti, aga osadele jällegi väga sobis. Ehk kindlasti leidus lahkarvamusi, aga üldiselt võib programmiga väga rahule jääda. Ütleks isegi, et see konkreetne projekt tekitas huvi ka teiste projektide vastu! Suur aitäh Seiklejate Vennaskonnale, kes meieni selle ilusa olemise tõi! Samuti jagame projekti inglise keelset, kokkuvõtvat infot: SPARK Training Course implemented in San Lorenzo de El Escorial (Madrid) from 12th to 19th January aimed to improve the professional skills of 24 youth workers through creative and artistic tools to offer resources that can improve the employability and active participation of young people belonging to their respective communities of origin. The specific objectives achieved are: Increase the quality of work in the youth field. Provide beneficiaries with new tools based on art and creativity. Foster innovation and creativity through project planning. Create space for the exchange of experiences and project ideas between professionals at European level. Promote the Erasmus+ program. SPARK had an impact on the professional and educational development of the participants in the sense that, thanks to the training, they acquired innovative and quality tools and techniques, recognized through the Youthpass certificate, which will open them new professional opportunities. At the same time, they reinforce their development and learning experience so that their personal, social and professional skills will be improved to face their training and work future in creative and artistic sectors. Castagnetoli – kodu, mis on avatud kõigile 2025. aasta algas meie jaoks väga seiklusrikkalt. Reis Itaaliasse tõotas tulla maagiline ja põnev. Sõit Eestisst Pontremolisse võttis pea päeva, kuid koer Romeo, Giovanni (majaliige) ja Francesco (projektijuht) võtsid meid väga soojalt vastu ning lõpuks jõudsime "San Francesco perekonnakoju’’. Projektis osales kokku 4 riiki: Eesti, Poola, Portugal, Hispaania. Esimesel jalutuskäigul ümbruskonnas nägin karvaseid, punakaspruune kastaneid. Sügisene õhk, tuhmpruunid mäed ja kärestikuline, pidevalt edasi voolav jõgi – see looduslik ja isoleeritud keskkond pidi saama meie koduks kümne päeva jooksul. Hiljem oli tabavalt hea teada saada, et castaña tähendab kastanit ning sellest on ka Liguuria piirkonnas asuv Castagnetoli küla oma nime saanud. Projektijuhi Francesco suuremeelsus ja lahkus pitsaõhtu korraldamisel võttis sõnatuks. Ma pole mitte kunagi kogenud sellist pitsaküllust: kui olime jõudnud ühe ampsu võtta, tuli pitsaahjust kohe uus, värske ja soe pitsa juurde. Francesco ema Norina oli põhiline kokk, kelle toite saime nautida nii lõunal kui ka õhtul. Itaalia kultuuris ja ka siinses projektis oli fookus just koos söömisel ja muljete jagamisel. Francesco isa Mauro õpetas meile, et me ei saa ainult uskuda armastusse, vaid peame oma tegevustes tõestama armastust. Tegevustega alustasime põhiliselt kell 10 hommikul. Meeldejäävaim harjutus oli grupi pooleks jagamisel, kus pidime endale grupinimed välja mõtlema. Olin ise CastañaNinjade tiimis ja eesmärk oli aru saada, kuidas ühiskond on tihti killustunud gruppideks. Seda tõestas harjutus, kus kui teine grupp tahtis viimases ülesandes meie grupi ringi sisse tulla, siis inimlik instinkt oli neid mitte lasta. Selle ülesande mõte oli teadvustada fakti, et inimkonna tendents on erinevuste vältimine eri rahvuste, kultuuride vahel. Ilmselt selle tõttu, et erinevustega kaasnevad konfliktid, eriti kui on tegemist religioossete küsimustega. Samas võivad erinevad kultuurid, rahvused rikastada meie maailmapilti ning iga teisest kohast pärit inimene lisab maailmale oma maitset, vürtsi juurde. Nii ka meie saime tänu erinevatele päritoludele üksteist projekti vältel harida ja täiendada. Väga oluline verstapost oli ka majaliikmete ära kuulamine. Meil oli võimalus kuulata elu hammasrataste vahele või keerulist lapsepõlve üle elanud itaallaste kogemusi. Narkootikumide kasutamine, abikaasa manipuleeriv ja füüsiliselt, vaimselt vägivaldne käitumine, illegaalse prostitutsiooni ekspluatsioon, vägistamine – need on vaid mõned näited, miks inimesed leidsid tee Francesco majja, kus neil on nüüd soe toit olemas ja võimalus töötada loomade, puude, muu ümbruskonna töödega. Selliste lugude kuulamine tekitas aukartust ja tänulikkust enda elu suhtes, mis ei ole olnud nii traagiline kui sealsetel inimestel. Seega oli veel imelisem tunne tantsida näiteks majaliikme Fabriciaga, kelle naeratus sarnanes päiksega. Neljapäevane jalgpalliturniir vihma käes oli vaimselt pingutust vajavate päevade kõrval väga vajalik ja kontrasti pakkuv osa. Saime joosta ja auru välja lasta. Õnnelikem hetk oli muidugi palli väravasse löömine, aga tunnen, et puhas mängimine ühendas meie gruppi. Hiljem baaris vestlemine ja toidu- ja joogipooliste maitsmine lisasid päevale erilise maigu. Reede oli projektis vaba päev. Enamus otsustasid minna Cinque Terresse, kuna olime paar päeva varem vaadanud Enrico Casarosa filmi ,,Luca’’. Sõitsime rongiga Riomaggioesse, mis oli tõeliselt vapustav ja imelise loodusega paik. Ilmaga vedas väga, kuna saime nautida päikesevalgust -ja soojust, Matkasime Lianaga Bar Il Sole A 180 Gradi restorani, kus saime lasanjet ja jäätist süüa. Hiljem päikeseloojanguks sõitsime Monterosso al Maresse. Viimasel päeval sõitsime mägedesse, kus oli väga tugev tuul. Saime sellega oma pead tuulutada ja uute ideede tuules kodumaale sõita. Projekti lõpetuseks tegime emotsionaalselt ühendavaid ülesandeid nagu käestkinni hoidmisi, silmavaaatamisi ja kuulamist. Ma usun, et projekt õpetas meid armastama, küsima, mis on armastus, inimlikkus ja mida saame ise teha selleks, et inimesed meie ümber tunneksid end armastatult. Käisin Itaalias noortevahetusel "GREEN AND FAIR", mis toimus 26. juulist 8. augustini 2024. Keskendusime kliimamuutustele ja loodushoiule. See oli väga imeline kogemus minu jaoks ja inspireeris mind tulevaste eluplaanide osas. Talu, milles me sel ajal elasime toimis permakultuuri põhimõtetel ja vabatahtlike töö alusel ning nüüd on ka mul tekkinud suur unistus Eestis midagi sellelaadset ise luua. Programm oli hariv ja huvitav, saime teha palju grupitöid, uusi teadmisi, arutelusid luua, teistest riikidest teada ja ka oli võimaldatud vaba aeg, niiet sai kohalike võludega tutvuda. Üks aasta suurimaid kohalikke sündmuseid, paatidega teatejooks, toimus meie viibitud ajal ning selle puhul saime koos grupiga selle kaasaelamisest osa võtta. Laagri lõpuprojektiks valmistasime grupikesi valmis harivaid videoid ja nende vaatamiseks korraldati väike gala autasustamistega. Korraldusorganisatsiooni Instagrami konto: @associazionekora Projekt "Inherited Dance Rhythms" toimus Luksemburgis 20-28. novembril. Eesti grupp koosnes kuuest inimesest, igal osalejal erinev taust seoses tantsuga. Reis Luksemburgi toimus väga sujuvalt ja kui kohale jõudsime, siis esimesel päeval polnud kellelgi jaksu sotsialiseeruda. Sellepärast polnud aga vaja muretseda, sest järgmisel päeval hakkas tants ja trall pihta ja tegevuste käigus õppisime tundma palju erinevaid inimesi. Sinna olid kohale tulnud eestlased, bulgaarlased, hispaanlased, makedoonlased, rumeenlased, itaallased ja paar külastust saime mõnel päeval ka luksemburglaste poolt. Kusjuures selles projektis oli huvitav see, et rumeenlasi oli 20 inimese ringis - tavaliselt tuleb igast riigist kuskil 5-7 inimest. Me alustasime mängudega, mille käigus pidime nimesid meelde jätma. Kindlasti ei jäänud kõik 40 nime hoobilt meelde, aga tulevastel päevadel sai nii kui nii oma mälu proovile panna. Projekti vältel õppisime väga paljusid erinevaid tantse igast rahvusest. Kui kord oli eestlaste käes, siis õpetasime tantsu "Oige ja vasemba". Tuli välja, et see oli projekti kõige keerulisem tants, sest segadust oli palju, aga kui lõpuks saime selle kõik selgeks, siis aplaus ja rõõmuhõisked kajasid üle terve maja. Kõik olid õnnelikud, et saime sellega hakkama. Pärast plaanipäraseid tegevusi oli igal õhtul vaba kava - peamiselt mängisime seltskonnamänge, vahepeal väiksema grupiga Unot ja ühel õhtul pani keegi püsti prožektori, et Just Dance'i tantse koos teha. Projekti keskel käisime ka linna peal ja hiljem läksime tutvuma korraldajate organisatsiooni React'iga. Meile öeldi, et see projekt on eriline selle poolest, et korraldajad tahtsid kombineerida React'i tavad Erasmuse noortevahetusega. See tähendas seda, et tegime improvisatsiooni (nalja sai palju) ja hiljem esinesid meile kaks professionaalset tantsugruppi. Projekti lõpus kui hakkasime kõike kokku võtma, siis oli ka aeg teistega hüvasti jätta. Rahvas hakkas lahkuma juba öösel kella 4-5 ajal. Reis tagasi Tallinna oli veidi seiklusrikkam, aga kõik jõudsid lõpuks turvaliselt koju, uus mälestustepagas kaasas. Projekt toimus Slovakkias, Podhájskas, Villa Gracias, kuupäevadel 14.-23. november 2024. Projekti peamine eesmärk oli kultuuridesulandumisel ja noortele teiste kultuuride tutvustamine. Neid eesmärke läbiti läbi eri töötubade. Igal riigil oli oma päev ja neil oli antud ette punktid mida tollel päeval teiste osalistega täita. Nendeks olid oma riigi probleemide arutlemine teistega, riigi mängud, loov töötuba (nt tants, laul, meisterdamine), riigi rutvustus ja mida tähendab seak riigis elada/sealt riigist olla, õhtuti oli ka koos traditsioonilise toidu valmistamine. What an incredible week at the Emancipatory Simulations for Inclusive Societies (#ESFIS) training course in Lithuania! ✨ From November 19 - 26, bringing together participants from Poland, Italy, Romania, Lithuania, Latvia, Estonia, Greece, Spain, and Bulgaria, this experience was a celebration of diversity, inclusion, and collaboration. 🌍💡 The topic of the TC was based on conflict resolution for creating more open, diverse and accepting societies, discovering and understanding situations, thinking strategically, being open and leading the change for peace. We explored challenges faced by minorities, reflected on socio-economic inequalities, and envisioned a discrimination-free world through discussions, debates, and creative teamwork and many different activities and tools. Participants visited Ukreate HUB, a center supporting Ukrainian refugees, gaining crucial insights into inclusion and peacebuilding efforts. The week was also filled with cultural evenings celebrating different traditions, food and dances, also - city adventures in snowy Vilnius, and unforgettable moments that strengthened our connections and deepened our understanding of inclusivity. We wrapped up with reflections, Youthpass certificates, and a renewed commitment to building a more inclusive world. Grateful for the energy, insights, and friendships that made this week truly extraordinary! 💫🙌 #ErasmusPlus #ESFIS #TavoEuropa Meie Eesti kolmene tiim käis Türgis, Antalyas 16 kuni 24 november. Vastu võttis meid OBA Türgi tiim, kellel on õuesõppe ja permakultuurikeskus Antalya äärealal. Esimesel päeval alustasime kohe üksteise tundma õppimisega ning läbi mänguliste ülessannete see võttis terve päeva. Teisel päeval asusime kohe tõsisemalt permakultuuri teooria kallale ning saime külastada kohalikku kooli, kes praktiseerivad õuesõpet. Seal on eestlased varem ka käinud ning kohalikel õpetajatel oli meid hea meel näha. Kolmandal päeval saime ka kohalike õpilastega osa hibatsi komposti töötoast ning ehitada rahvusvahelise grupiga ise maitsetaimede spiraalpeenra. Neljandaks päevaks olime teinud juba palju grupitöid koos ja saime osa kohalike kasvuhoonete ringkäigust, kus oli huvitav näha soojamaa taimeliike kasvamas. Õhtu lõpetasime metsamatkaga mägedes. Meie nädala sisse mahtus veel ka permakultuuri spetsialisti külastus, osalevate riikide tutvustusõhtu ja ka Antalya vanalinna külastus. Türgis on vahemaad suured ning seiklesime ringi organisatsiooni autodega - saime kuulda kohalikku muusikat ja maitsta kohalikku toitu. Soovitan kõigile, kes soovivad oma mugavustsoonist välja astuda ning uusi kultuure kogeda! Projekt Colouring your life by Volunteering toimus 3.11.2023-02.07.2024. Järgnevalt on Marko ülevaade sellest, mis toimus kogu selle aja jooksul! 8 kuud, ohh kus see tundub olevat pikk aeg. Aga kas ta seda ka tõesti on? Julgen vapralt vastu vaielda! Kaheksa kuud mis sain veeta ajavahemikus 03/11/2023-02/07/2024 Hispaanias, Jerez de la Frontera’s lendasid mööda kiiremini kui haned, kes teel külma talve eest lõunasse lendavad. Kus? Mis? 2023. aasta teisel poolel sain selle ülimalt rõõmustava uudise, et olen osutunud üheks valituks, osalema Euroopa Solidaarsus Korpuse projektis ‘’Colouring your life by Volunteering’’, mis toimus Hispaanias, Jerez de la Fronteras, ning mida kordineeris organisatsioon nimega AJ Inter. Mis ja miks juhtus aga selle ajaga, mis veetsin ma koos oma kaas vabatahtlike ning valitud organisatsiooni esindejatega? Alustama peaks ma arvan, et äkki algusest. Ehk siis sellest, et miks ja kust tuli just selline otsus et minna just Jerez de la Fronterasse. Mul endal oli vägagi selge pilt ees sellest, mida ma otsin ning mida ma tahan saavutada oma vabatahtliku projekti lõpuks ning kust ja kelle juurest seda võin ma seda leida. Mida ma aga otsisin ning ootasin oma projektist? Projekt, mida otsisin, oli midagi, kus ma saan õppida, kogeda ning näha kuidas näeb välja ühe organisatsiooni juhtimine, projektide korraldamine ning Erasmus+ võimaluste jagamine teistega. Peale aastatepikkust kogemust ning koostööd läbi erinevate projektide leidsin, et just see on see õige organisatsioon, kes suudab mulle pakkuda seda, mida ma otsin ning ootan enda vabatahtliku projektist. Oma vabatahtliku projekti jooksul viisime me üheskoos läbi erinevaid kohalikke ehk siis linnasiseseid üritusi, provintsi-siseseid, ehk siis ka teistes linnades, mitte ainult Jerez de la Fronteras ning ka rahvusvahelisi projekte, nii füüsilisel kujul kui ka onlines. Mis ja kuidas ma siis täpsemalt selle kaheksa kuu jooksul tegin? Nende leotud kuude jooksul aitasin ma organisatsiooni erinevate presentatisoonide ning postitustega. Ehk siis, kuna organisatsioon, kus viibisin, on vägagi aktiivne kohalikul tasandil ning ka rahvusvaheliselt, siis olin ma neile abiks ning toeks et luua erinevaid artikleid ning postitusi juba toimunud ning tulevaste projektide osas, seda nii suuremamahuliste osas kohalikud ning rahvusvahelised kui ka kohalikud. Nagu näiteks kui korradasime üheskoos teiste vabatahtlikega iganädalasi inglise keele ringe. Sinna said tulla kõik keelehuvilised kokku ning veeta üheskoos üks hubane 1,5h. Enamjaolt venisid nad meil ikka vähekene pikemaks kui ainult 1,5h, aga sellest ei olnud lugu. Teate ju isegi, kui juba satud jutu soonele siis järsku lõpetada on vahest ikka väga keeruline. Lisaks vestlusringile aitasin ma samuti luua erinevaid artikleid, postereid ning brozüüre nii organisatiooni kohta kui ka tegevuste kohta, mida olime juba läbi viinud ning mis on alles tulekul. Töö ei käinud meil aga ainult kontoris ning selle lähi ümbruses. Iga kahe nädala tagant, neljapäeval, oli see hetk, kus saime endeid proovile panna päris korralikult. Nimelt see oli see pave kui käisime kolmekesi, üheskoos kahe teise kaasalsega andmas tunde kohalikus gümnaasiumis. Kuigi igal korral saime me valida teema, mille kohta teeme me tunnid (nimelt oli meil kaks klassi 15-16a ning 17-18a), siis lähtusime me ikkagi igal korral sellest, mida õpilased soovisid teada saada. Oma külastuste käigus jagasime nendega oma kultuure, traditsioone, pühasid, igapäeva elu jne. Kuna me kõik tulime erinevatest riikidest, oli meil jagada väga palju erinevat ning mõneti ka sarnaseid asju. Võib ju kõlada lihtsalt, panna kokku üks 45 minutiline tund sellisel teemal, aga ega ta tegelikult ei ole ikka küll. Oli ta vahest keeruline ning tekitas palju peavalu, aga tulemus oli alati seda väärt. Nähes seda, kuidas tekkis õpilastel huvi ning kuidas tahtsid nad saada aina rohkem ja rohkem teada meie riikidest ning kultuurist oli seda väärt. Väike linn nagu seda on Jerez de la Frontera, siis võite aimata, et kõik organisatsioonid hoiavad kokku ning toetavad üksteist. Nii tegime seda ka meie. Iganädalaselt lisaks tavalisele kontori tööle, olime me abiks ka kohalikule Oxfamile. Nende juures käisime me abis kohalikus raamatupoes. Aitasime sorteerida toodud raamatuid, toetasime ostlejaid ning kui oli vaja siis ka parandasime kahjustada saanud raamatuid ning mänguasju. Aegajalt saime aga hoopis täiesti teistsugust kogemust, kui olime neil abis mõnel üritusel. Kus siis aitasime neid müügitegevuse ing kohvi jagamisega. Mis teeb aga Oxfami seal piirkonnas minu jaoks nii eriliseks on see, et kõik nende teenitud tulu läheb toetuseks neile, kellel endal puudub võimalus end toetada. Ehk siis kogu saadud tulu läks kohalikele, kellel oli raskusi näiteks riiete soetamisega või igapäeva toiduvarude tagamisega. Minu jaoks läksid aga eriti huvitavaks viimased kuud. Kuud, kui hakkas pihta taaskord aktiivne aeg rahvusvaheliste projektide läbiviimisel. Vot nende kuudega sain ma tõsiselt tunda ning kogeda, mis tunne on olla organisatsioonis, kes viib läbi rahvusvahelisi nii noortele, kui ka sotsiaaltöötajatele/õpetajatele suunatud koolitusi. Sealt sain ma oma esimesed reaalsed kogemused, kuidas on olla osa meeskonnast. Kuigi ja, ma olen käinud väga paljudes projektides, ning olen proovinud istudes esireas, et mis toimub kardina taga. Aga seal sain aru, et tegelikult ei mõistnud ma mitte kui midagi. ‘’See on see, mida tulin ma otsima’’ kordasin ma endale pea igal õhtul. Vahest tundus kõik nii meeletult kaootiline, siis jälle oli kõik vaikne kui peegelsile meri ja siis hakkas jälle pihta torm. Oii vahest oli ta väsitav, aga samas, meeletult nauditav. Ma sain lõpuks aru, kuidas sünnib üks edukas Erasmus+ projekt. Läbi tormide ning tuiskude tuleb meil seigelda, aga just niimoodi saabki sündida miski, mis on seda kõike väärt, miski mille üle võib olla uhke ise, ning mille üle võiva uhked olla teised et nad said olla osa sellest. Ma tean, et mul on veel pikk tee minna ning vägagi palju õppida. Aga ma tean, et tänu sellele kogemusele olen ma teinud vägagi suure hüppe edasi. Olen kasvatanud enda enesekindlust, teadmisi projektide osas, oskust ning kindlust kuidas juhtida meeskonda ning kuidas teha koostööd nii, et kõik tunneks, et neid kuulatakse ning nendega arvestatakse. Aitäh AJ Inter, et võtsite mind oma meeskonda kaheksaks kuuks ning jagasite minuga oma teadmisi ning oskusi. Aitäh Seiklejate Vennaskond, et toetasite mind sellel teekonnal, olles minu saatev ning toetav organisatsioon. Loodan teid kõiki kohata juba me järgmises ühises seikluses! Korraldajate Instagrami konto: https://www.instagram.com/ajinter?utm_source=ig_web_button_share_sheet&igsh=ZDNlZDc0MzIx Nw== Eva-Maria ja Annika viisid läbi mitteverbaalse suhtlemise, liikumise-keha parema tunnetamise, hetkes olemise ja piltteatri töötoa. Töötuba toimus 14.08.2024. Järgnevalt saate lugeda nende töötoast ja selle läbiviimise protsessist: Töötuba alustasime erinevate soojendusharjutustega, esmalt: kohaletulekuga (mindfulness), et osalejad saaksid paremini hetkes olla ja olevikku tajuda. Selleks viisime läbi ringi liikumise, erinevas tempos, pöörates tähelepanu nii iseendale (sisemaailmale kui ka keha tunnetusele); teistele - end ümbritsevatele inimestele ning lõpuks ka end ümbritsevale keskkonnale (ja laiemalt universumile). Osalejad lõid seeläbi ühenduse nii iseenda, teiste osalejate kui ka loodusega. Mõned osalejad olid siis aga veel üpris hajevil, mistõttu liikusime edasi rohkem isiklikul tasandil kehatunnetus-harjutustega. Proovisime äratada üles ja märgata jõudu erinevates kehaosades, seda silmad kinni või madaltatud pilguga (et paremini keskenduda). Viimaseks soojendusharjutuseks võtsid osalejad paaridesse, hakates seejärel üksteise liigutusi kordamööda peegeldama. Seejärel palusime neil võtta poosi, mis kujutab jõudu; … ja viimaks ebaõiglust. Alles viimast poosi kujutades tekkis meil tunne, et kõik osalejad hakkasid harjutustesse tõsisemalt suhtuma (kuna enne seda oli veel kuulda verbaalset suhtlemist, ehkki harjutuse mõte oli arendada mitteverbaalset/kehalist suhtlemist). Ebaõiglust kujutades tekkis aga lõpuks vaikus ka nende osalejate vahel, kes muidu veel omavahel rääkisid, misjärel tundus, et selleks hetkeks olid kõik osalejad niiöelda “kohal” (present). Peale soojendusharjutusi palusime osalejatel moodustada 4-5 liikmelised grupid, misjärel algas nende üks esimesi koostöid (kuna laager oli veel algusfaasis). See aitas osalejatel omavahel tutvuda, suhelda ning leida viise lahendamaks neile antud ülesannet. Ülesandeks oli sõnumi edastamine läbi piltteatri (image theatre) ning iga grupp sai oma teema (originaalis inglise keeles), milleks olid:
Piltteatri tegemiseks andsime neile näpunäited, kuidas seda kõige paremini esitada ning kuidas üleüldiselt läbi antud teatristiili (mitteverbaalse viisi) vaatajatele sõnum edastada. Sõnumi pidi edastama läbi kahe etapi: probleem/konflikt ja lahendus. Välja jäi üleminek probleemist lahenduseni ajalise piirangu tõttu. Grupitööks andsime osalejatele 15 minutit, mis tundus endale kui töötoa läbiviijale tunduvalt pikem aeg, kui osalejatele endile. Seeläbi aga õppisin ma isiklikult ära ning sain alles siis aru põhitõest, mida meile endile projekti käigus pidevalt meelde tuletati, et “teekond ongi lahendus” (process is the result). Tegelikult ei olnud tähtis, mis on lõpptulemus, vaid see, kuidas osalejad selleni jõudsid, mida nad seeläbi ise kogesid ja õppisid ning mis tundeid ja Peale rühmadele antud aega, palusime neil oma valmistatud esitust (performance) teistele edastada ning seda järjekorras etendades esmalt probleemi ning seejärel lahendust. Osalejad lähenesid ülesandele väga loovalt ja pakkusid väga mitmekülgseid ja huvitavaid lahendusi (pilte). Peale iga pildi moodustamist analüüsisime koos kõigi osalejatega, et mida keegi antud pildi juures näeb. Iga tegelest pildil vaatasime eraldi. See oli väga põnev ja arendav osalejatele. Grupist paistsid välja mõned väga hea analüüsivõimega osalejad. Töötuba lõppes ühisaruteluga, kus osalejad jagasid oma muljeid ja kogemusi kogu protsessist. Arutelus tõdeti, et algne kohmetus ja ebakindlus andsid harjutuste ja ülesannete käigus teed avatusele ning suuremale usaldusele enda ja kaaslaste suhtes. Grupitöö ja kehakeele harjutused aitasid neil ületada verbaalse suhtlemise piire, pakkudes uusi viise oma mõtete ja tunnete edastamiseks. Oluline osa oli teadlikkusel – enese, teiste ja ümbritseva keskkonna tajumisel, mis muutus töötoa jooksul sügavamaks ja nüansirohkemaks. Saime osalejatelt tagasisidet, et nende meelest oli töötuba väga läbimõeldud (lõpus said aru eelharjutuste vajalikkusest) ja hästi läbi viidud. Osalejad hindasid kõrgelt võimalust proovida midagi uut ja töötada pilditeatri stiilis. |
ProjektiblogiProjektikogemused alates 2021-st aastast. Archives
February 2025
Categories |
RSS Feed
