|
Tegemist oli noortevahetusega vanuses 14-22, mis toimus 17.-25.juuli Ungaris, täpsemalt väikeses külakeses nimega Liptod. Projektil osalesid noored Eestist, Soomest, Itaaliast ja Ungarist. Meie projekti teema oli awareness in… 1. Mental and physical well-being 2. environmental protection 3. media awareness Sellest tuli ka projekti nimi “AWWWARENESS” Projekti jooksul oli palju aktiivseid tegevusi, näiteks seoses media awarenessiga pidime me aardejahina tegema vale-uudiseid ja seoses mental and physical well-beinguga mängisime erinevaid spordimänge. See projekt andis uusi teadmisi paljudes erialades ja oli perfektne lisa suvele. Kindlasti ei saa ka mainimata jätta ilma, mis paaril korral püüdles isegi 40 kraadi poole. Ise ma olin mental ja physical well-being grupis ja olen väga rahul sellega. Meie grupis me mediteerisime, arutasime erinevate riikide terviskäitumise üle ja õppisime erinevaid tehnikaid, et enda tervist arendada. Olen tõsiselt õnnelik, et sain sellise võimaluse minna sellele projektile ja loodan saada ka tulevikus sellist võimalust. Karmen
0 Comments
Novembris lendasid 7 eestlast UK poole, et osaleda ühel kõige viimasel projektil, mis UKs korraldatakse. Brexiti tõttu ei ole UK enam Euroopa Liidus, ning tänu sellele ei saa nad ka enam olla osa Erasmusest. Me tundsime kahjurõõmu kui seda kuulsime, sest, kes tahaks olla üks viimastest, teades, et nii lihtsalt enam Erasmusega UK-sse ei minda. Tegelikult algas meie projekt juba esimesel lennupäeval väga stressirohkelt – kõigepealt lennujaamas tuli välja, et ühel osalejal oli piletid valeks päevaks ostetud ning pidi uue pileti ostma, mille hind oli topelt esialgsest. Seejärel, lennukis, paar rida meist tagapool, oli ühel reisijal halb olla, ning vajas meditsiinilist abi – õnneks üks meie osalejatest suutis ta maha rahustada ning ka see sama reisija sai õnnelikult Inglismaale. Jõudes lennujaama, avastas üks reisija, et tema kohver on puruks visatud. Seejärel jäime oma bussist maha, kuid õnneks saime kohe järgmise peale pool tunnikest hiljem. Londonist minnes rongi peale, et sõita Streatleysse (projekti kohtumispaika), jäi üks osalejatest rongist maha murdosa sekundiga, uks lihtsalt enam ei avanenud. Õnneks veel ronge sõitis ning ta sai 45 min hilisemale rongile. Hiljem projekti ajal veel üks meie osalejatest väänas jala välja ning oli paar päeva voodis. Ehk siis väga tormiline algus tormilisele lõpule. Tormiline lõpp on vihje Brexiti ja Erasmuse seosele, ning muidugi ka, kojuminekule. Ei saanud me ka koju rahulikult minna. Londonis olid streigid ning osadel ei sõitnud õiged rongid, pidid suure ringiga Londonisse minema ning ühel osalejal tühistati üldse lend ära. Tormiline! Aga õnneks oli meie grupike nii armas ja tore, et tegelikult keegi sellest pead norgu ei lasknud, rohkem naersime oma ebaõnne üle. Siin pildil on näha ka meie osalejaid, kõik rõõsasilmsed ja õnnelikud tüdrukud: Projekt ise oli põnev ning asus maalilises kohas. Ümbruses olid mäed, loomad, ning ilusa, hingematva arhitektuuriga majakesed. Ning muidugi ka kaunis Thamesi jõgi, mida sai jalutades imetlemas käia. Projekti teemaks ning eesmärgiks oli diabeedi teadvustamine – mida see kõike tähendab, ning kuidas diabeedikud sellega elavad. Selleks oli igast riigist ka vähemalt üks diabeediga inimene, ning samuti ka üks korraldajatest elab diabeediga. See teema on väga oluline, sest tuleb välja, et igaühel, kes seal osales, on vähemalt keegi nende peres või sõprusringkonnas, kellel on diabeet. Ning kui vaadata statistikaid, siis ilmselt on meil kõigil keegi lähedane, kui just me ise mitte. Võrdluseks panen meie riigi arvud, ligikaudselt 100 000 inimesel Eestis on diabeet, kellest 7000 on 1. tüübiga ning 93 000 2. tüübiga – see teeb tervelt 7,7% meie rahvaarvust. Tõsiasi on ka see, et need arvud kasvavad iga aastaga ja just selleks ongi vaja inimestel teada, et millest võib või ei või diabeet tekkida, kuidas sellega elada ning kuidas diabeediga inimesi toetada. Iga päev meie projektis oli erinev. Esimene päev oli mõeldud grupi lähendamisele ehk team buildingule. Teisipäevane päev oli mõeldud diabeedist rääkimisele, kusjuures ka meie diabeedikutest osalejad olid nii julged ja armsad, et rääkisid ka omad lood ning kuidas see nende elu mõjutab ühel või teisel viisil. Kolmapäev oli stressist rääkimiseks, neljapäev toiduteemaline, reede oli vaba päev, kus me käisime Oxfordi avastamas, ning laupäev oli füüsilise aktiivsuse kohta. Meie teemad olid väga interaktiivsed, meil oli päevas 4-5 töötuba, ning need olid riigiti ära jaotatud osalejate peale. See oli väga huvitav, sest me pidime ise mõtlema ning kokku panema nii ettekandeid kui ka praktilisi pooli. Nagu ikka, praktilised osad olid kõigi lemmikud, olid nendeks siis grupitööd, või kõigi kõige lemmikum, rahvuslikud mängud kõrge mäe peal, kus siis igast riigist näitasid osalejad omi mänge. Sest füüsiline aktiivsus on väga oluline eluosa, olgu siis sul diabeet või mitte. Kui sa oled oma lugemisega juba siiamaani jõudnud, siis sa oled väga tubli! Tahaksin kindlasti insuliini kohta ära märkida olulise fakti, mida paljud ei pruugi teada. Diabeet ehk suhkrutõbi on täpselt see, mis ta kõlab – veresuhkur teeb, mis heaks arvab, ning inimene suhkrutõvega peab siis silma peal hoidma, et see ei oleks liiga kõrge või madal. Mida ma tahan kindlasti rõhutada on see, et kui diabeedikutel on veresuhkur madal, siis nende abikäeks on midagi magusat, olgu selleks siis komm, magus jook, või isegi mingi suhkrulisem söök. Insuliini töö on veresuhkru alandamine! Ehk siis, kui keegi ütleb, et tal on veresuhkur madal, siis insuliin tuleb kohe ära unustada, pakkuda sellele inimesel midagi magusat. Õnneks on tänapäeval olemas vidinad, mille saab panna omal nõela ja plaastriga keha külge, mis saadab nutitelefonile andmeid veresuhkru kohta, et diabeediga inimene saaks alati pilku peal hoida, mis tal toimub. Soovitan kindlasti teil kõigil teha uurimustööd ning küsida oma lähedastelt, mis veresuhkrut võib tõsta ning mis mitte. Etteruttavalt vihjeks ütlen, et kõige suurem oht võib tegelikult tulla hoopis igapäeva toidust, mida me kõik sööme, näiteks kartulid. Kõike tuleb mõõdukalt, ning kõige olulisem – teadlikult süüa. Viimasel päeval tegime ka informatiivseid pilte ehk meeme, sest tänapäeval on see kõige kiirem tee inimeste südamesse. Postituse alt leiab ka vastavad meemid. Kokkuvõtvalt, oli meie grupp nii tore ja kokkuhoidev, et isegi vihmasemad päevad saime naeruga mööda saadetud. Ning muidugi ka tahaksime tänada teistest riikidest osalejaid, kes olid ka toredad. Ja üleüldse, kui meid olekski ainult meie 7 olnud, poleks see ehk pooltki olnud nii meeldejääv ja meeleolukas. Aitäh lugemast ning loodan, et olete võibolla natukenegi teadlikumad ning saite selle innu, et ka ise veidike uurida ning puurida oma lähedastelt/internetist :) Kuupäevadel 21-26.11.2022 viibisin mina Erasmus+ seminaril Tenerifel, Hispaanias. Sain antud projekti kohta infot Seiklejate Vennaskonna Facebooki lehel. “AND Period” oli viiepäevane projekt, mille teemaks oli menstruatsioon. Eelkõige olin antud projektist huvitatud sellepärast, et õpin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemandaks ja minu tulevane töö on tihedalt seotud naistega ja protsessidega, mis nende kehas toimuvad. Tegemist oli minu esimese Erasmus+ projektiga. Võin öelda, et jäin väga rahule! Terve nädal oli täis põnevaid projekte ja uusi teadmisi. Sain koos töötada ning grupiprojekte teha paljude noortega mitmetest erinevast riikidest. Oli ülesandeid, mis hõlmasid info otsimist ja kirjutamist, aga ka selliseid tegevusi, mille ajal sai paremini tundma õppida Puerto de la Cruz’i ning kohalikke elanikke. Osalejaid oli lisaks Eestile nii Belgiast, Horvaatiast, Saksamaalt, Poolast ja Hispaaniast. Tegevusi oli palju ja väga erinevaid. Enamus hõlmasid siiski grupis arutelu pidamist ja enda kogemustest rääkimist, näiteks arutlesime palju sellel teemal, mis meie kodu riikides toimub ja kuidas seal suhtutakse menstruatsiooni ja naistesse. Üheks kõige huvitavamaks tegevuseks oli minu arust kohalike intervjueerimine. Meid jaotati gruppidesse ning saime mööda linna ringi jalutada ja kohalike inimeste käest uurida kui palju teavad nemad menstruatsiooni kohta. Kokkuvõtteks võin öelda, et tegemist oli ühe väga ägeda projektiga! Kindlasti tahaksin tulevikus veel mõnest Erasmus+ projektist osa võtta. Soovitan ka teistele Seiklejate Vennaskonda. :) Kokkuvõtte kirjutas Jasmine.  6. - 15. detsembril osales grupp eestlasi jutuvestmise koolitusel Asha keskuses. Tegu oli kolmeosalise koolituse viimase kohtumisega ning mitmed osalejad olid üksteisega juba kuu aega varem koos õppinud ja sõpradeks saanud. Koolituse põhirõhk oli seatud kuulamisoskuse arendamisele ja sellele tähelepanu juhtimisele. Kaasa paluti igal osalejal võtta enda kultuurist pärit rahvajutt, millega projekti vältel tegelesime ning töönädala lõpus kõigile ette kandsime. Kursust viis läbi jutuvestja Eleanor Buchan, kes on mitmeid aastaid Asha keskuse kursuseid juhendanud ja eest vedanud. Lisaks oli projekti kaasatud teine jutuvestja Sarah Mooney, kelle kõige paremas mõttes toored jutud spirituaalsest allmaailmast, kontidest ja surmast köitsid jäägitu tähelepanuga minu meeli. Meie nädal Asha keskuses möödus rohkete elava tule ääres istumistega, metsas ning Asha aias uitamiste, enesesse süüvimise, laulmise, tantsimise, oma loo kontideni lahti võtmise ning üksteisega sügavate vestluste pidamistega. Üks imeline päev kursuse jooksul oli meie vaba päev, kus üles ärgates tervitas meid öösel maha sadanud paks lumevaip, mis tegi kogu Asha maastiku ning Deani metsad veelgi maagilisemaks paigaks. Päev, mis oli täidetud lumesõja, lumememmede ja -skulptuuride ehitamise, matkade ning oma looga töötamisega. Lisaks olid tol päeval ka vabatahtlik programm töötubadega, millest üks sisaldas Michael Meade'i taskuhäälingut “Living Myth”. Meade jutustab müütilisi lugusid arhetüüpidest, kosmoloogiast, praeguse maailma kompleksusest ja probleemidest ning mõtiskleb müüdi olemuse üle. Sellest taskuhäälingust sai minu uus lemmik ajaviide pikkadel rongi- ja bussireisidel. Õppisime lugude maagilist võimet muuta elu ja inimesi, kui keskuse juhataja Mark Gifford vestis iidse india eepose Mahabharata sügavat lugu. See on väidetavalt maailma pikim kirjandusteos ja koosneb 18 raamatust. Aegumatu teos, mis on kirjutatud rohkem kui 2000 aastat tagasi, suudab endiselt kõnetada inimesi ka tänapäeval. Kursuse jooksul osalesime ka mitmetel rituaalidel ning arutlesime pühaduse (ning nö püha ruumi sacred space) mõistet ja olemust. Koolitus sai punkti rituaalse lõputseremoonia ning lõkkeõhtuga. Tegu oli minu jaoks väga sissepoole suunatud koolitusega ning valitud osalejate grupp sobitus selleks suunitluseks imehästi. Asha keskus on minu jaoks üks kõrgeimat kvaliteetset sisu pakkuv koolituspaik, kuhu olen kunagi sattunud. Lisandra
6. - 18. detsember toimus kaugel Kariibi Mere saarel Sint Maarten noortevahetus, mis kõneles osalejate identideedist ning olemuslikest tõekspidamistest. Osalejad üheksast erinevast riigist lõid mahlakateks aruteludeks suurepärased eeldused. Kokku oli siiski erinevate rahvuste esindajaid rohkem kui osalevaid riike, sest elame globaalses maailmas.
Programm oli kaasavalt üles ehitatud. Erinevad rahvusgrupid said sessioone läbi viia. Samuti oli igal rahvusgrupil roll oma riigile iseloomuliku hommikusöögi valmistamises ühel päikselisel hommikul. Lisaks saime üles astuda playback võistlusel ning toimusid ka esilinastused meie linateostele Oscarite galal. Kasutamaks ära saare imelist asukohta, toimus enamik pärastlõunaseid tegevusi erinevates randades üle saare. Koha peal tuli harjuda paljude aspektidega, mida Euroopas ringi reisides tihti ette ei tule. Esmalt muidugi 6 tunnine ajavahe Eestiga pani pidevalt läbi mõtlema suhtlusaegasid lähedastega kodumaal. Tavapärane harjumus nagu kraanivee joomine oli välistatud potentsiaalse nakkusohu tõttu. Kuid kõikidest erimeelsustest saab koos üle nagu tõestab ka järgnev video.
Kogu noortevahetuse saatsid meid jõulumeeleolu ning kaunistused, vaatamata 28-kraadisele soojusele. Inimene harjub aga kõigega ning peagi ei mõjunud ka jõulud liivarannal enam nii võõrana vaadates samal ajal Eestis möllavat tormi Birgit. Heaolu on siiski tähtsaim. Ning hea meil kõigil kahtlemata oli. Saime koos teiste osalejatega tundma õppida meid võõrustanud saart St Maarten. Nägime erinevusi saare kahe haldusala, Hollandi ja Prantsusmaa, vahel. Õppisime tundma kohalikke maitseid ning elu-olu.
Programmi jooksul püüdsime kaadrisse maanduvaid lennukeid Maho rannal ja päikesetõusu ilu looduslike basseinide matkarajal. Saime üksteist 10 päevaga paremini tundma õppida. Inimsuhetes leidus nii rõõmu, pisaraid kui solvumist ent ka palju armastust, mis negatiivse seljatab. Sügavaimad vestlused toimusid osalejate vahel siiski väljaspool programmi, kui sai suhelda vabamas õhkkonnas väljaspool grupitöid. Eestlaste lemmik tiimi tiitel kuulub kindlasti Ukrainlastele, sest meie väärtushinnangud ning muhe olek klappisid kõige paremini ❤️ Oleme tänulikud projekti kirjutanud ning läbiviinud Hollandi organisatsioonile CultureClash4U ning meid võõrustanud partnerile Caribbean Youth and Sport Foundation. Eriline tänu imelise logistika korraldamise eest Mesutile ❤️❤️ 
2022.a talvel, 1.-9.dets toimus projekt "Art Is Change" Prantsusmaal Alpides. Täpsemalt väikeses külakeses nimega Valloire. Osalejaid oli nii Türgist, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Hispaaniast, Makedooniast, Itaaliast ja Eestist. Väga palju ägedaid ja erinevaid inimesi! Põhiteemad projekti vältel olid diskrimineerimine ja steorotüübid. Hommikuid alustasime alati huvitavate mängude/harjutustega, töötubades isegi näitlesime ning muidugi ka panime kunstilised oskused proovile. Õhtud olid alati kohe eriti ägedad, sest need olid kultuuriõhtud- ehk iga päev mingi riik tutvustas end ja mis neile parasjagu omane on - väga palju sai õppida riikide kohta ja pealekaubaks proovida eri riikide toite. Meie, eestlased tutvustasime kultuuriõhtul sauna traditsioone. Tutvustasime oma riiki, samal ajal ise "saunas olles" ja leili visates. Näitasime ka eestlastele omaks musta huumorit läbi videote (Tujurikkuja videod), ning mõistsime ka ise, et võrreldes teistega, on eestlased külm rahvas ja musta huumoriga :D Toidu osas pakkusime sprotte, erinevaid Kalevi komme & šokolaadi, küüslauguleibu ja joogipoolselt- Vana Tallinnat. Projekti jooksul oli ka üks tervenisti vaba päev ning kuna asusime Alpides ja suusakuurortis, siis enamus sisustasid selle päeva mäesuusatamisega. Mis siis, et vajalik varustus selleks tegelikult puudus (nagu näiteks paksud talvepüksid ja hea jope), siis see meid ei takistanud. See oli tõesti väga fun päev ja super mälestus! Leidus palju neid, kes esimest korda sellise asja ette võtsid ja see tegi ainult asja lõbusamaks, nii ka neile endale :D Ja milline päike- see tegi ka päevad nii rõõmsaks. Väga tore projekt oli ja olen rõõmus, et selles osalesin! 31. oktoobrist 8. novembrini seiklesid kuus eestlast – Kirke, Kaisa, Elis-Mariin, Hanna, Mia Maria, Klaarika – programmis "Volunteering Is The Key". Viibisime Rumeenia väikelinnas Coçtinestis, kus Musta mere lainete müha oli õppimiseks, enda arendamiseks ja sõprussidemete loomiseks ideaalne paik. Programmi fookus oli vabatahtlikul tööl, vabatahtlikuks olemise mõtestamisel ja mitteformaalsel õppel. Koos Eesti tiimiga olid esindatud veel Poola, Rumeenia, Belgia. Samas hotellis toimus teine projekt "Revolution", kus osalesid Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Horvaatia. Ööbisime Hotell Regal kahestes tubades. Meid hellitati kolm korda päevas maitsvate toitudega. Nepalist pärit hotelli personal koristas, pakkus toitu. Esimestel päevadel saime üksteisega tuttavaks. Tegime nimemänge ja grupitöid. Iga päev algas energizer'iga - me kas tantsisime zumbat või mängisime tähelepanumänge ning kuulasime igal hommikul üksteise lemmiklaulu. Meil oli ka secret friend. Ühe tegevuse käigus esitlesime Eesti vabatahtliku töö võimalusi. Meeldejäävaim päevane tegevus oli Musta mere liivaranna koristamine. Täitsime enne vabatahtliku tegevuse ankeedi ja asusime ranna poole teele. Kõige rohkem leidsime sigaretikonisid, pudeleid ja plastikut. Eestlaste kultuuriõhtul pakkusime Kalevi valget šokolaadi, komme, küüslauguleiba ja Kaisa enda tehtud Kirju koera. Tahtsime väljendada eestlaste looduslikku vaimu. Seega kandsime Mia‐Maria tehtud pärgi. Esitlusel rääkisime Eesti loodusest, kultuurist ja IT-st. Samuti oli meeleolukas sõnade ja fraaside esitlemine. Lõpuks õpetasime "Kaks sammu sissepoole" tantsu. Eelviimasel päeval oli meie ülesanne luua 2–minutiline video keskkonna, loomade aitamise, sotsiaalse aspekti või prügi koristamisega. Õhtul oli Oscarite gala. Eesti tõi koju parima naisnäitleja tiitli. 15. - 21. oktoober 2022 toimus Loanos, Itaalias noortevahetus, mille teemaks oli muusika kui intellektipuudega inimeste eneseühenduse ja eneseväljenduse vahend. Eestist osales projektis kolm neiut ning kaks erivajadusega noormeest. Lisaks Eestile oli osalejaid Hispaaniast, Kreekast, Türgist ning korraldajad Itaaliast. Loano on väikelinn (umbes 11000 elanikku), mis asub Põhja-Itaalia läänerannikul, Vahemere ääres. Linn on suhteliselt rahulik ning maaliliste mägede vaatega, inimesed on seal väga sõbralikud. Kuna rand oli ööbimiskohast 5 minuti kaugusel, alustasime päevi mere ääres. Hommikud algasid alati päeva tervitamisega muusika saatel. Nende tegevuste eesmärk oli enda keha ja vaimu vabaks laskmine ning päeva alustamine rõõmsa, tänuliku ja rahuliku emotsiooniga. Igaks päevaks oli meile planeeritud erinevate riikide poolt muusika- ja kunstiteraapiaga seotud töötubasid. Ka meie pidime ühe töötoa ette valmistama ning kohapeal läbi viima. Meie tegevus seisnes muusika kuulamises ning vastavalt muusikale oma emotsioonide peegeldamises. Valmistasime ette emotsiooni päikesed ning iga grupp sai muusika taustal joonistada paberile muusikat kuulates tekkinud emotsioonid ning ka oma keeles emotsioonid sõnadega kirja panna. Selle nädala vältel saime tutvuda projektis olevate riikide kultuuri, muusika, mängude ja toiduga. Meie pakkusime Eesti rahvustoitu - kama ja musta leiba ning Kalevi šokolaadi ja ananassi komme. Muidugi õpetasime projektikaaslastele selgeks ka Kaerajaani tantsu. See näis neile väga meeldivat, sest seda tantsiti terve nädala vältel peaaegu iga muusika saatel. Leidsime, et projekti päevad oleksid võinud olla veidike rohkem sisutihedad, sest nii oleks tekkinud kiiremini riikide vahel tugev side. Samas mõistsime, et erivajadustega noorte jaoks tundus selline päevakava ideaalselt sobivat. Kuna meil oli piisavalt vaba aega, avanes võimalus tutvuda kohaliku linnaga, nautida päikest, merd ja muidugi gelatosid. Projekti viimasel päeval saime ise valida, mida soovime teha. Otsustasime külastada Monaco Vürstiriiki, sest see asus Loanost vaid 2-tunnise rongisõidu kaugusel. Noormeeste jaoks oli reis uus ja põnev kogemus. Nad hindasid kõrgelt projekti väärtust ning said ainulaadse mälestuse terveks eluks. Neile meeldis kõige rohkem tutvuda uute inimestega, nautida muusikat, jäätist, merd, päikest ning vahvat seltkonda. Väga suur tänu projekti kohapealsetele korraldajatele Francescole ja Matteole, kes on äärmiselt südamlikud ja hoolivad inimesed ning olid meile abiks kõikide tekkivate murede ja rõõmudega. Teater on kollektiivne kunst, mitte ühemeheshow – see koondab endas mitmete kunstnike ideid. Ka teatri ning dramaturgiaga seotud projekt, millest osa saime, polnud monoetendus, vaid paljude ühine teekond (millele viitab projekti nimigi). Sellel teekonnal saime silmitsi seista väljakutsetega – need, kes polnud varem lugusid kirjutanud, kirjutasid ja need, kes polnud kunagi tegelasi kehastanud, kehastasid. Lugusid kirjutades saime teada, mida tunneb (näite)kirjanik ning koos improvisatsiooniharjutusi tehes, mida tähendab olla näitleja. Õppisime, et improvisatsioonis (ja teatrit tehes üleüldiselt) on aktiivne kuulamine vaata et rääkimisest olulisemgi ning stseeni saab kokku kõlama panna vaid üks – koostöö. Koos tehtud harjutused muutsid meid lähedaseks ja nautisime tihtipeale ka individuaalsemate ülesannete kallal pead murdes vaikides teineteise seltsi, taustal kõlamas linnulaul ja puhumas eestlase jaoks pigem soe, kuid lõunaeurooplaste meelest karge tuul. Tekkis tunne, et vahet pole, kust sa tuled, kas Itaaliast, Küproselt, Kreekast, Ungarist, Tšehhist või Hispaaniast, on sul ikka midagi teistega ühist. Ja osa sellest millestki on kindlasti isiklikud lood. Sinagi, kes seda postitust loed, võid mõelda, missugune on sinu lugu. Kus on selles loos teeleasumine (kutse seiklusele ja selle vastuvõtmine), initsiatsioon (teele jäävate ohtudega silmitsi seismine) ja tagasitulek (uue teadmisega koju naasmine). Joseph Campbelli teooriat neist kolmest etapist, mida iga müütiline kangelane (filmis, muinasjutus või reklaamis) läbib, õppisime ka projektis. Teooria kohta saab lähemalt teada lugedes Joseph Campbelli raamatust „Tuhandenäoline kangelane“. Meie naasime koju kindlasti uued kogemused kotis. Õnneks on need nähtamatud ja keegi ei saa väita, et käsipagas on nende tõttu ülekaalus. Ja ometigi on neil kogemustel väga suur kaal! Kodust eemale rändamine on põnev, kuid olulised on ka meie argised teekonnad. Igaüks meist on kangelane, kui oma argistel teedel alla ei anna. Ja üks oluline kangelastegu, mida saab igal teekonnal teha, on rohkem aktiivselt kuulata kui rääkida, enam mõista kui hukka mõista. Sedasama õpetab meile ka teater, see kollektiivne kunst, millest kindlasti enam teame kui enne projekti. Oleme meeletult tänulikud Seiklejate Vennaskonnale, kes eesti noori ikka nende rännakutel toetab. Samuti oleme väga tänulikud oma võõrustajale Itaalias – sotsiaalse teatriga tegelevale Teatro Della Zuccale. Meie koolitajad Alessandra ja Elisabetta olid väga inspireerivad! Grazie! From 2nd to 10th October 2022, in Diyarbakir, Turkey, was held the youth exchange “Jump In. This Erasmus+ youth exchange is developed to support youngsters to understand the importance of sport and dancing in the frame of social involvement and inclusion. More than 56 young people from 7 countries – Norway, Turkey, Bulgaria, Poland, Italy, Serbia and Lithuania – participated in the youth exchange. The project “Jump In” aims to find new ways of solving problems in different EU communities faced by the young people and to increase the appetite of young Europeans for physical activities, volunteering, local or global initiatives in order to solve the particular problems of the present day. These solutions can be achieved in full collaboration, solidarity and understanding, and the title of the project clearly expresses the desire to motivate young people achieve the proposed goals. The goals of the project included transferring to 56 young people from 7 organizations from 7 countries a modern methodology based on non-formal education of the use of sport in youth education in order to enhance gender equality, to promote education through sports as a viable alternative against drug, alcohol and tobacco use and an alternative for a healthy life, active participation of young people and against sedentarism, as well as expanding cooperation between young people and organizations in the European Union and EECA states and creating new partnerships and future joint projects. The visits to different places of interest during the project was done in order to raise awareness among 56 participants from 8 countries about the importance of intercultural dialogue to support European values and the fight against xenophobia, racism, stereotypes and any form of discrimination, as well as to dentify new ways to include young people with reduced opportunities through sport, dancing and sports education and eliminating any form of discrimination through sport to make awareness-raising activities on the added value of sport and physical activity in relation to the personal, social and professional development. |
ProjektiblogiProjektikogemused alates 2021-st aastast. Archives
January 2023
Categories |
RSS Feed
