|
4.-12. septembril 2022 oli meil võimalus osaleda Portugalis H2O-nimelise organisatsiooni korraldatavas noortevahetuses "Climate Change? NO! Change yourself!". Kümme osalejariiki; kümme päeva kohaliku eluolu, kultuuri ja probleemidega tutvumist; kümneid uusi tuttavaid – tegu oli kogemusega, mis niipea ei unune. Teekond Arrouquelasesse ei kulgenud viperusteta: kelle jaoks oli see esimene lennureis omapäi, kelle lend hilines, kes pidi lennu tühistamise tõttu veetma öö Rootsis... Kohale jõudnud, tabas meid üllatus üllatuse otsa: esiteks oli juba õhk hoopis teistsugune kui Eestis. Toit – pool sellest moodustas sai ja vein. Mis kell, kus, mida? – vaatame! Alguses oli veidi raske leppida, et kõik ei jookse nööri mööda, et kõik ei muretsegi, mis edasi saab ja ei kahtle, kas tehtu on piisavalt hästi tehtud, kuid ajapikku harjusime olukorraga ning lasime asjadel omasoodu kulgeda. Üks vahvamaid elamusi oli kindlasti külaga tutvumine – kuigi alguses tundus tänavaterägastik lahtiharutamatu, õppisime mõne päeva jooksul kõik olulisemad ja põnevamad käigud selgeks. Sellele aitas oluliselt kaasa maastikumäng, mis jooksutas meid läbi terve Arrouquelase tähtsamate punktide: loomulikult kuulus nende hulka jalgpalliväljak, külapood, H2O kontor, liköörimeistrist vanamehe salajane garaaž, noorte rajatud purskkaevuga roheala... Muljet avaldas ka künka (meie jaoks mägi!) otsas kõrguv tulevalvurite torn: kogu suve jälgivad sealsed külaelanikud ning noortekeskuse vabatahtlikud sealt ümberkaudseid metsi, et kuivast ilmast süttivaid metsapõlenguid varakult silmata ning nende levikut peatada. Tutvusime mängu käigus ka kohalikega, kes küll enamasti meiega ühtegi sama keelt ei kõnelenud, kuid imekombel ikkagi meiega kõik maailma asjad selgeks arutatud said. Ise ka ei tea, kuidas see juhtus. Loomulikult oli kanuumatk oli äärmiselt meeldejääv – eestlasliku kangekaelsusega finišeerisid meie alused loomulikult esimeste seas, sellal kui teised veel tasa-tasa juttu ajades sõitu nautisid. Ikka lipp kõrgel! Sel matkal tuli välja ka üks suurimaid sealseid kliimaprobleeme: tohutud alad metsi olid lihtsalt ära kuivanud, osa ka põlenud; samuti jäime korduvalt paatidega jõepõhja kinni, sest vett oli mõndades lõikudes väga vähe. Nägime oma silmaga, millega kohalikud iga päev rinda pistma peavad. Loomulikult ei puudunud projektist ka kliimateemalised ettekanded ja töötoad – meid külastasid nii Zero kui Oikose esindajad, kes suunasid meid mõtlema oma kliimajalajäljele, ressursside jaotumisele maailmas, võrdsele kohtlemisele ning ausale kaubandusele. Samuti saime neid teemasid isekeskis lahata: avastasime üheskoos kitsaskohti, pakkusime lahendusi, jagasime ideid ja vaatenurki. Meil oli huvitav kuulda, et mõnel pool maailmas ei olegi taaraautomaate, teised jällegi imestasid, et eestlaste majades enamasti konditsioneere ei ole... Ka maailma mastaabis võrdlemisi lähestikku asuvate ning küllaltki sarnaste lähiajalugudega riikides, tuleb välja, on erinevusi, mida arvatagi ei oskaks! Noortevahetustele iseloomulikult toimusid ka kultuuriõhtud – saime nautida teiste riikide mänge, tantse, muusikat, toite. Meie ise korraldasime oma väikese laulva revolutsiooni: nimelt esitasime oma eestlaste grupiga regilaulu, mille refrään "Neiu, neiu, sina minu neiu, ainult sind mina armastan..." peale meie õhtut kuni laagri lõpuni igal vabal hetkel mõnest telgist, söögisaalist, rõdult või nurgatagusest kajas. Naeratuse tõi see näole küll. Mis veel? Lakkamatud tantsuõhtud, külakõrtsi ees jutustamine, suplus kibesoolases viiemeetriste lainetega ookeanis, varjuteater, viinamarjaistandus... Viinamarjaistandus! Tegemist oli kahtlemata ühe meeldejäävaima päevaga kogu projekti vältel. Hommikul vara suundusime istandusse, kus meid naerulsui vastu võeti, käärid ja ämbrid kätte jagati ning mööda lõputuid marjapõõsarivisid laiali jaotati. Eestlased, loomulikult, said töökuse eest taaskord kiita – eks me läksime sinna ikka mõttega, et korjame kogu istanduse võimalikult kiiresti tühjaks (ja kui on veel midagi vaja teha, eks me siis tegeleme sellega ka...). Päike paistis lagipähe, maa tolmas, käed kleepusid mahlast, marjad aga maitsesid uskumatult magusalt. Töö tehtud, saime loomulikult ka proovida kohalikku veinitoodangut; õhtupoolikul aga läksime appi korjatud marju mahlaks talluma. Tuli välja, et sealne veinitegu just nii ja ainult nii käibki! Samuti olevat tegemist ülemaailmselt hinnatud ja tunnustatud tootjaga, kes pakub suveperioodil tööd paljudele kohalikele ja ka kaugemalt tulijatele. Kümme päeva, kümme riiki, kümned uued tuttavad – kõik see möödus imekähku. Tagasitee kulges õnneks meil kõigil sujuvalt. Ja lõpuks oli ikka hea meel küll, kui 35-kraadise kuumuse alt sai 15-kraadisesse kampsuniilma tagasi. Naer ning soojus aga, mille me Arrouquelasest kaasa saime, ei unune niipea. Riste
0 Comments
2.-12. September osalesime Eesti grupiga Bulgaaria suusakuurort linnas, Pamporovos LARP teemalises projektis „Gladiator Games“. Mis on LARP? Inglise keeles oleks see ’Live action role-playing’ ehk siis midagi näitlemise sarnast. Meie tegime seda gladiaatorite võtmes. See tähendab, et me riietusime nagu gladiaatorid, mõtlesime nagu gladiaatorid, sõime nagu gladiaatorid. Projekti keskel jagati meid 5 erinevasse looma rühma: Krokodillid, püütonid, lõvid, tiigrid, hundid. Nendes gruppides pidime 30 minutiga mõtlema oma Haka, ehitama oma lipu ja lõpuks ka valmistama etteaste, mida me esitleme lõpuüritusel. Aga mis me peale põhiteema veel tegime? 3ndal päeval läksime mägedesse, jala. Tee oli vaevaline ja kui Google ei petnud siis olime roninud vähemalt 800m vertikaalselt ülesse. Vaade oli imeline, õhk oli mõnus, ülesse saamis rõõm oli fantastiline. Peale ronimise saime ka teha zumbat ja kõhutantsu, mis ei pruugi tunduda nagu suur trenn, kuid uskuge mind kõik nõretasid peale 2h tantsimist. Veel saime proovida oma väitlemis oskuseid ning veel tantsimist, seekord erinevaid valsse. Saime käia ka Balkani suurimas observatooriumis, kus teleskoop oli suurem kui keskmine auto. Kultuuriõhtud olid oivalised. Öeldud oli, et PowerPointi ja tutvustus videoid ei tohi näidata, ning kõik riigid pidid vaeva nägema, et jagada oma maad elavalt ja meeldejäävalt. Saime tantsida Curacao tüdrukutega kohalikku tantsu, Bulgaaria torupilli kuulata, Poola sünnipäeva traditsioone proovida, Rumeenia laule laulda, Slovakkide jooke mekkida, Ukraina mänge mängida, Hollandlasest korraldaja kuulsaid katsumusi proovida ning meie Eesti grupp laulsime rahvaviisi, rääkisime eesti veidrustest ja tantsisime nendega kaerajaani. Projekti mõte oli läbi viia Plovdivi (350k elanikku) antiiksel areenil show. Kõik 5 gruppi esitasid oma näitemängu, mille kallal nad olid päevi vaeva näinud ja pisaraid valanud. Vahepaladena tantsisid kõhutantsu grupp, mängis torupill ja lauldi kohalikku laulu. Kõike seda jälgisid juhuslikult mööda kõndinud inimesed, kes jäid menukat etendust vaatama. Üritus oli fantastiline ja ülimalt äge kogemus. Peale showd läksime sööma, nautisime õhkkonda, testisime kohalikku veini. Mõeldes tagasi kõigele sellele, mis me ära tegime paneb see imestama. Kuidas me suutsime ainult 10 päevaga nii palju korda saata, kuidas me suutsime terve 2 tunnise show esitada, kuidas me peale igat raju ööd ikka ärkasime 8:30, et minna sööma järjekordset hommiku sööki. Kui mul oleks võimalik seda uuesti teha reisiksin kasvõi juba täna tagasi! Olge mõnusad edasi ja näeme kunagi mõnes projektis, Ciao! Thank you @cultureclash4u for organizing the event and @coddrin for capturing all the activities! Karlis 1.-10. aprill 2022 osalesid noored Eestist noortevahetusel Slovakkias, kus tegeleti ärevuse ja depressiooni ennetamise ning tasandamisega. Noortevahetuse käigus valmis Booklet, mille leiad siit: 1-10.08.22 oli meil rõõm osaleda Poolas, Olsztynis Youth Human Impact Associationi korraldatud koolitusel „Invest in women to make them leaders!”, mis käsitles naiste võimestamist, et edendada naiste esindatust poliitikas ja muudes juhtrollides, seda pärssivaid süstemaatilisi faktoreid, eelarvamusi ja takistusi ning kuidas nende vastu võidelda, soolist võrdõiguslikkust ning heaks juhiks olemist. Koolitusel pandi rõhku 24 osaleja feministliku maailmapildi avardamisele, teineteise riikide poliitiliste ja kultuuriliste eripärade teadvustamisele, endas juhioskuste arendamisele ja sellele, kuidas julgustada ning inspireerida teisi naisi samuti juhtrolle võtma ning avalikus sfääris aktiivsemalt osalema. Osalejateks olid erinevad noortega töötavad inimesed ja aktivistid Bulgaariast, Kreekast, Poolast, Gruusiast, Eestist, Ukrainast ja Valgevenest. Koolitus oli intensiivne, kuid äärmiselt põnev. Spetsiifilisematest teemadest tegeleti muuhulgas näiteks ennastkehtestava ja efektiivse suhtlemisega, erinevate juhtimisstiilidega, mitteformaalse õppe meetoditega, naiste võimestamise meetodite ja positiivsete näidetega, naiste nähtavuse suurendamise strateegiatega, naisjuhtide kohta käivate soostereotüüpide, sotsiaalsete normide ja rassistlike eelarvamustega, naisi igapäevaselt tagasihoidva süstemaatilise diskrimineerimise aluste ja ilmingutega ning kuidas selle vastu võidelda. Samuti uurisime mõisteid nagu võrdsus-õiglus (equality-equity) ning seda, kuidas viimased kaks on kahjulikud kõigile, mitte vaid naistele. Lisaks taustateadmiste arendamisele tehti ka praktilisemat tööd – üheskoos arendati tööriistu ja metoodikaid, mida rakendada noorte naistega töötamisel ning planeeriti ka oma koduriigis erinevaid töötubasid ja projekte, mida läbi viia just sellel koolitusel õpitud ja omandatud teadmiste ning oskuste najal. Koolituse korraldajate poolt naiste võimestamiseks väljatöötatud tööriistakast peaks jõudma kõigi osalejate e-postkasti septembrikuus, pärast mida tuleb meil teha tööd, et seda oma kogukondades levitada ning üha suurendada võrgustikku, mis toetab, innustab ja julgustab naisi meie ümber võtma juhtrolle, osalema otsuste langetamises, avalikes aruteludes ja ka poliitikas. Kuigi projekt oli väga töine, jäi meil ka vaba aega Olsztyni avastamiseks – näiteks käisid osalejad järves ujumas, vanalinna ja sealset lossi uudistamas ning rakendasid oma värskelt õpitud efektiivse suhtluse oskuseid paaritunnise kajakisõidu käigus. Mitmel õhtul toimusid meil ka kultuuriõhtud, kus iga riigi meeskonnad tutvustasid oma kodumaa muusikat, toitu, jooke, peomänge ja -tantse ning sai ohtralt Kahooti mängitud. Eesti meeskond tutvustas muuhulgas kama ja küpsisetorti ning pani kõik osalejad kaerajaani tantsima. Tagasiside meie kultuuriõhtule oli positiivne ning mitmed osalejad hakkasid mõtlema Eesti külastamisele. YHI koolitus oli hästi läbimõeldud, sisukas ning äärmiselt vajalik, et suurendada naiste esindatust ja kaasatust poliitikas, otsuste langetamises ja juhtrollides kõikidel tasemetel. Lisaks sellele, et koolituse käigus võimestati otseselt kõiki osalenuid, anti neile ka oskused ja inspiratsioon minna ning samamoodi võimestada enda kogukonna liikmeid – loodi doominoefekt, millel on potentsiaal tuua muutust ja võrdsust kogu ühiskonda, alates rohujuure aktivistigruppidest kuni parlamentide ja rahvusvaheliste organisatsioonideni. Just nii luuaksegi maailma, milles tahame elada – õiglusel, kaasavusel ja demokraatial põhinevat maailma, kus võrdne esindatus on norm, mitte ajutine juhus. Koolitust rahastas Euroopa Liit. Marlen 1.08-8.08 õnnestus osa võtta noortevahetusest, mis toimus Istanbuli lähedal Silivri külas. Projekti teemaks oli ettevõtlus ja selleks vajalike oskuste arendamine, mille raames läbisime erinevaid workshope. Osa võtsid 6 riiki: Eesti, Tšehhi, Türgi, Ukraina, UK ja üks noormeest Norrast. Esimestel päevadel oli rõhk üksteise tundma õppimisel ja erinevatel nimemängudel. Meeldis, et kõik programmi osad ei olnud loengu formaadis, vaid olid vabalt üles ehitatud. Palju oli mängulist lähenemist ja ka näiteks tantsimist. Teemaline programm hakkas pihta alles kolmandal päeval, kui oli esimene workshop. Kõik ettevõtlusega seotud töötoad olid riikide vahel ära jagatud. Workshopide teemad varieerusid järgnevalt: CV ja motivatsioonikirja koostamine, mille viis läbi Ukraina meeskond. Järgnevalt viis UK läbi teemal “Avalikult rääkimine”. Tšehhi viis töötoa läbi teemal “Ettevõtlus”. Meile osutus teema “Tööintervjuu” ning antud teemale vastavalt valmistasime ette töötoa sisu (kava ja mängud). Enamus töötoad olid väga loomingulised ning kaasahaaravad. Projektis oli ka alaealisi ja sellises vanuses noori, kelle jaoks olid paljud teemad uued ja huvitavad ning meeldis olla neile inspiratsiooni ja uute teadmiste allikaks. Õhtuti olid kultuuriõhtud, kus saime uut informatsiooni erinevate kultuuride ja eripärade kohta. Kultuuriõhtud koosnesid palju erinevate rahvuste tantsude tantsimist ja söökide söömist. Ühel õhtul oli meil ka Eurovisiooni pidu, kus pidime esinema erinevate laulude ja tantsudega. Ühel päeval sõitsime ka Istanbuli ning kõik said vabalt valitud tegevusi teha ja Istanbuli avastada. Projekti õhtud olid täis tantsu ja tralli, kus me tihtipeale tantsisime veel teiste riikide rahvustantse ja saime kõikidega veel lähedasemaks. 22. – 31.07.2022 tekkis mul võimalus võtta osa noortevahetusest, mis toimus Hodoše-nimelises külas Põhja-Sloveenias. Projekti teemaks oli vabatahtlik töö ja selle mõju vähemusgruppidele, nagu näiteks LGBT+ ja romaanirahva kogukondadele. Osa võtsid seitse riiki: Eesti, Sloveenia, Leedu, Ungari, Slovakkia, Rumeenia ja Portugal. Kuigi ööbisime Hodošes, toimus mitu ekskursiooni Murska Sobotasse, kus saime näha häid näiteid viisidest, kuidas valitsus ja vabatahtlikud on aidanud parandada abivajajate, nagu näiteks kodutute eluolu. Samuti saime ise mitu korda võtta osa vabatahtlikutööst, näiteks korjasime Murska Sobota karjääri ümbruses prügi, veetsime ühe hommikupooliku vanadekodu elanikega ja mängisime mustlasperede lastega. Samuti saime külastada Sloveenia pealinna Ljubljanat. Päevil, kui me ekskursioonidel ei käinud, võtsime majutuskohas osa humanitaarsete probleemide teemalistest töötubadest ja arutlustest. Õhtuti toimusid kultuuriõhtud, kus iga riik tutvustas enda riigi kombeid ja tavasid, seega oli tegemist silmaringi avardava ja hariva, kuid samas väga lõbusa projektiga. Kui Sa mõtled projektile minemisest, kuid oled veidi kõhklev, siis soovitan enda hirmudest üle olla ja saada üks huvitav ja rahvusvaheline kogemus, mida jääd mäletama kogu eluks! Sabine Liisa
Projekt, kus hiljuti (21.07-31.07) käisin, toimus Türgis, Istanbulis. Teemaks oli "Join Film". Juba enne projektile minekut sai infopakist lugeda, et hakkame seal filmi tegemisele keskenduma. Kohale jõudes oli meil terve päev aega, et hotelli ja sealse keskkonnaga ära harjuda. Iga päeva hommikud algasid hommikusöögiga, millele järgnesid mängud, mis olid lõbusad ja aitasid nii-öelda täielikult üles ärgata. Esimestel päevadel oli lõunategevusteks erinevad team-building ja nimemängud. Hiljem hakkasime juba filmide tegemisele keskenduma. Õhtused tegevused olid kultuuriõhtud, talendishow ja Oscarite gala, kus parimad filmid said auhinnad.
Mulle meeldisid kultuuriõhtud kõige rohkem, sest nendelt sai väga huvitavaid teadmisi teiste kultuuride kohta. Projekti üleüldine meeleolu oli mega nunnu. Kõik osalejad olid avatud meeltega ja suhtlemine polnud keeruline. Mulle meeldis ka see, et meile oli jäetud päevade vahele vaba aega. Seda sai kasutada ümbruse avastamiseks või rannas päevitamiseks. Lahkudes oli kurb ära minna, sest kõik olid omavahel juba nii lähedasteks saanud. Erich In July Seiklejate Vennaskond had hosted Tartu’s youth exchange APV (Advanced Planning Visit). Six people from Estonia, Poland and Spain met in Tartu, other teams from Croatia, Romania and Portugal joined us online. We met to discuss the August youth exchange curricula and how to make it interesting and exciting for everyone. It was quite a new experience for our young members, but we managed it very well. We had only one full day of discussion. Participants from other countries arrived the day before and left the day after. Our youth worker Liisbeth met everybody and delivered them to the apartment. Next morning, we started our meeting. At first, we had a little bit of ice-breaking and get to know each other activities. Soon after that we started to discuss our expectations & fears about the exchange, and assigning roles and responsibilities. We spoke about what activities we are going to make and how to improve it. Also, we spread tasks and topics about hate speech and human rights between all teams from different countries. As each country is preparing materials before the exchange, it helps participants to learn about the topics before so they can be more involved during the exchange. This meeting was very productive, as each team member was included in the discussion and offering their excellent ideas. We also had a bit of time to explore the city of Tartu during Lunch and Dinner breaks. It was very nice sunny weather, so all the present guests had an opportunity to enjoy Tartu. At the end of the day, we had a tasty dinner together at the Aparaat restaurant and after that we said goodbye to each other. Next morning our guests were on the way back home. Now we are waiting for the beginning of our exchange to meet each other again. I had an amazing opportunity to take a part in Erasmus+ project called “Share, Create, Enjoy” in Istanbul which happened on 12-21.07. Besides Estonian participants there were participants from Turkey, Romania, Lithuania, Denmark, Norway - 60 people in total! We were living in a small hotel in Silivri, which provided us food, accommodation and workshop place. Organization of entertainment activities and workshops was made by Süleyman Ayaz Karadag and Mehmet Altuntop. Due to their professionalism and fun personality project felt hundred times more interesting and useful. There were numerous activities where it was needed to use team work, your logic, your character and physical strength. Through project I realized how much development in certain areas i got and that is why I would hundred percent go to another project with Seiklejate Vennaskond one more time. I highly recommend everyone to participate at least once in those kind of projects to understand how it feels to think outside the box while being surrounded by beautiful people from all around the world! Ljubov 18. juulist 23. juulini toimus Itaalias Valverdes koolitus „Social Theatre Toolbox“, mille teemaks olid teatraalsed eneseväljendusvahendid ja sotsiaalne teater. Projektist võtsid osa noorsootöötajad Küproselt, Kreekast, Slovakkiast, Portugalist, Hispaaniast, Ungarist, Leedust, Soomest ja Eestist. Meid (2 Eesti osalejat - toim.) juhendasid koolitajad Elisabetta ja Alessandra Teatro della Zucca’st. Kuna minu igapäevatöö on olla koolis õpetaja, tundsin, et soovin suvel end täiendada teemadel, mis on südamelähedased ning mida oleks võimalik ka ajalootundides rakendada. Minu eestlasest projektikaaslane on samuti õpetaja, mis võimaldas meil kohe väga algusest peale ühise keele leida ning üksteisele toeks olla. Koolitus oli intensiivne, emotsionaalne ja põnev. Osalejad õppisid professionaalidelt mitmesuguseid tööriistu – kuidas töötada puuetega inimestega, kuidas ennast väljendada, samuti ka dramaturgilisi ja lavastuslikke meetodeid. Lisaks oli igal osalejal võimalus teistele tutvustada praktikaid, mis sobivad sotsiaalse teatri konteksti ning mis on neid hästi teeninud. Kogu koolitusnädal oli üles ehitatud väga praktilistele ülesannetele, mis nõudsid koostöö- ning kuulamisoskust ja oma mugavustsoonist välja astumist. Kõik ülesanded lõppesid refleksiooniringiga, mille juures oli minu jaoks huvitav näha, kuidas keeleoskus ei saanud kellelegi takistuseks – alati oli võimalik üksteist mõista! Kindlasti oli sellel koolitusel minu jaoks suur väärtus. Tegu oli ka esimese Erasmus+ projektiga, kus ma osalesin, mistõttu olen eriti rõõmus, et minu kogemus oli niivõrd positiivne ja emotsioonidest pakatav! Sain väga mitmesuguseid ideid, mida kasutada igapäevaselt koolitunnis või lastelaagrites. Samuti on hindamatu väärtusega kontaktid, mis selle nädalakese jooksul loodud said. Suur tänu Seiklejate Vennaskonnale ja Teatro della Zuccale! Helina Teatro della Zucca FB. Teatro della Zucca Instagram |
ProjektiblogiProjektikogemused alates 2021-st aastast. Archives
September 2022
Categories |
RSS Feed
