Koolitus “Arts connecting: Arts based youth work”

Osalesin projektis “Arts connecting: Art based youth work”, mis toimus 02.06-09.06 2023 aastal. Eelmainitud projekti saatsime mööda Klafferis, Austrias.

See oli mu esimene säärane projekt. Ning kogemus oli suurepärane. Kohale jõudes olid kõik osalejad väga soojad ning suhtlus algas koheselt. Projekti toimumispaik oli linnast eraldatud ning looduses, mis tegi kogemuse isiklikult veel toredamaks. Sest sealne mägine loodus ning järved olid imelised. Kuna armastan ise kunsti ja eriti teatrit, oli see projekt minule loodud. Sest tegime iga päev erinevaid mänge/harjutusi/ülesandeid, mis on kunstiga seotud.

​Kõige rohkem vist tegimegi ülesandeid teatri valdkonnas, sest juhendaja ise tegeleb ka teatriga. Ning rääkisime sellest, kuidas noortega töötades aitab kunst nende mõtteid ja tundeid avastada. Lisaks käisime ühel päeval väljasõidul Linzis ja hävituslaagri toimumispaigas, kus teise ms ajal tapeti puudega inimesi. Mis oli väga emotsionaalne väljasõit ning mõtlema panev. Vaba aega sai sisustatud inimestega suheldes ning loodeses aega veetes. Kokkuvõttes-imeline kogemus.

​Jenss

Koolitusel tegid Eesti, Leedu, Hispaania, Portugali, Bulgaaria ning Armeenia noored tutvust art based research-iga läbi näitlemise, laulmise, skulptuuride, installatsioonide ja paljude muude ettekujutatavate eneseväljendusviiside. See oli nädal täis nuttu ja naeru, tulevikuta minevikku ja minevikuta tulevikku. 

Tulevikuta mineviku all pean silmas tutvuse tegemist Austria tumeda minevikuga ning minevikuta tulevik on loovus üleüldises mõttes. Sellega meenub mulle mõte, mille endaga sealt kaasa haarasin: “A mistake is just a new idea.” Selline mentaliteet, mida päevade vältel noortega jagati, põhinebki teadmisel, et miski pole vale, igav, halb. Isegi kui on, siis sellesse negatiivselt suhtumine on justkui ka minevikust ehk oma eksimustest kinni hoidmine.  Inimene saab olla loov vaid elades hetkes pilguga tuleviku poole. Sealt tuleb minevikuta tulevik. Läbiv sõnum tollest projektist oli “Just have fun!”, mis tundub lihtlabane, kuid kui meie nö treener oma näo jogurtikaussi kultuuriõhtul surus, saime me kõik sellele lausele hoopis uue tähenduse.  

Üleüldises võtmes oli tegemist ühest küljest äärmiselt sügavamõttelise ja tõsise (seda sotsiaalsete probleemide käsitluse tõttu), teisest küljest tohutult inspireeriva ja meelelahutusliku kogemusega. 

Antud projekt juba esimese õhtuga andis oma õppetunni: Never judge a book by its cover! Meil oli üks juhendaja terve nädala vältel, vanemas eas meesterahvas, kes juba esimesel õhtusöögil peale tere väga muud ei lausunudki. Nii astusin ma ämbrisse, kus ei tohiks ennast ükski selline noor leida ehk ma lõin omale eelarvamused. Eelarvamused,  et ees ootab mõttetu, igav, veniv nädal ning reaalselt 15min peale nende mõtete registreerimist avas too härra suu ja sealt tuli vaid puhast kulda! 

Enesearengulises võtmes pole ma oma projektikogemuste vältel varem nädala jooksul nii palju iseendaga tööd teinud kui Klafferis. 

Roos Marie