Koolitus "Living the Questions" Hispaanias

Juuni lõpus toimus Martinet nimelise linnakese lähedal Põhja-Hispaanias koolitus permakultuuri kohta. Seltskonnas oli paarkümmend inimest mitmest Euroopa riigist. Vahvaks tegi selle projekti see, et igast riigist oli üks esindaja, mis muutis suhtluse erinevate kultuuride vahel väga ladusaks ja lihtsaks.

Paik ise oli looduskaunis Sanilles kuurortis, mis on seal asunud juba 1870. aastast. Originaalselt on tegu spaga, mille basseine täidab soe termaalvesi. Hoone oli suur ja uhke, kus sisetemperatuur kunagi üle 20 ei tõusnud, oli väljas 30 või 40 kraadi. Vanaaegne hõng ja stiil aitasid kaasa mõnusa atmosfääri loomisel. Hoones oli klaver, mida alati keegi mängis, kuulda oli ka kitarri ning hang trummi.

Ajakava oli tihe, päevas toimus 3 õpituba ning õhtuti kultuuriõhtud, kus igaüks rääkis oma kodumaast ning tantsiti traditsioonilisi tantse. Vahel vaadati ka informatiivseid filme jätkusuutliku põllumajanduse kohta. Peale ettenähtud tegemisi, istusime kõik kohalike poolt ehitatud välibaaris ning lihtsalt...olime ja jutustasime. Mõnel õhtul toimusid jämmid, vahel mängisime mänge, tantsisime õpitud tantse.

Seltskonna vaheline keemia oli imepäraselt hästi toimiv. Kõik said omavahel läbi, igaühega oli lahe vestelda ning sageli tundsid, et oleks tahtnud natuke veel vaba aega näpata, et inimestega rääkida.
​
Mida me siis seal õppisime? Vaatasime näiteid farmidest, kus inimesed ei kasuta elektrit, omavad vaid kuivkäimlaid, tutvusime huvitavate vihmaveekogumissüsteemidega. Rääkisime, kui oluline on pinnase väetamine, kuidas seda hästi teha ning toimima saada. Kõik on omavahel seoses. "Interconnection" oli see sõna, mida me kõige rohkem kasutasime. Et mõista suuremat pilti, on vaja aru saada kõikidest pisidetailidest. Ja me peame mõistma, et loodus pole mitte meist eraldi seisev osa, vaid meie oleme osa loodusest. Eriti praegu. Pinnast kasutatakse üle, toimub kõrbestumine, kohati liigne vee raiskamine, toidupuudus. On kohti, kus on ressursse üle, on kohti, kus pole neid üldse. Kui on anda, siis tuleb anda neile, kellel seda vaja.
Suuremate ja laiemate teemade kõrval sain ka lihtsalt rohkelt nippe, kuidas oma kodus paremini taimi kasvatada ja kui lihtne see tegelikult on. Nüüd plaaningi korteri rõdule igasugust rohelist istutada, et siis neid magusaid vilju nautida.
See oli minu esimene projekt. See oli nii meeldejääv ja õpetlik, et minu ootused on küll päris kõrgele seatud. Aga olen ülimalt tänulik, et mulle see võimalus anti ning igatahes sooviksin seda veel ja veel teha. Üllataval kombel õppisin projekti jooksul palju ka enda kohta ja hetkel olen leidmas enda elus vabatahtliku teenistuse kutsuvaid tahke.
Soovitan kõigil sellistest üritustest osa võtta. Sellist kogemust ei saa välja vahetada millegi muuga.

---